foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

Miks ei kasutata eestikeelset oskussõnavara vaid võõrkeelset
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=11&t=18717
3. leht 3-st

Autor:  aatomik [ Teisipäev Dets 13, 2011 10:19 ]
Teema pealkiri: 

www.docs.google.com

Autor:  Rein [ Teisipäev Dets 13, 2011 10:27 ]
Teema pealkiri: 

Google Docs all saab teha nii et ligi saavad ainult etteantud kodanikud, eelduseks on see et kõik osalised omavad Google accounti. Tabel on aga seal mugav kasutada küll, nii saad kõike ka täiesti enda kontrolli all hoida.
Ka akvarist.eu peal saaks teha piiratud juurdepääsu.

Autor:  lops [ Teisipäev Dets 13, 2011 11:18 ]
Teema pealkiri: 

Aitäh, Reinu pakutud kohas saavad huvilised vast paremini ligi ega pea mina arvutiga maadlema :wink:

Autor:  Rein [ Kolmapäev Dets 14, 2011 08:39 ]
Teema pealkiri: 

Lops on väga tublit tööd teinud. Unustasin enne mainida, et ise olen kasutanud eestikeelsete taimenimede allikana sellist kohta: http://www.ut.ee/taimenimed/
Midagi leiab ehk ka siit: http://www.ut.ee/ial5/keytonature/est/efloora
ja siit: http://www.cybernature.ee/herb/fr5.htm
Rahvapäraseid nimesid leiab sellisest kohast: http://herba.folklore.ee/?menu=taime

Autor:  nautilus [ Kolmapäev Dets 14, 2011 10:10 ]
Teema pealkiri: 

Mina eelistaks siiski taimede ja kalade ladina- või inglisekeelseid nimetusi. Ei ole ju eestikeelne foorum ainuke, kust infot otsida ja eesti keelest mõne minule tundmatu liigi nime tõlkimine oleks mõttetu. Pealegi valdav enamus akvaariumikaladest on pärit troopikast, nad on "avastatud", neile on antud nimed, neid on uuritud ja kasvatatud ka akvaariumis juba kaua enne seda, kui see hobi eestisse jõudis. Mis teha - eesti keel ei ole nii "suur" nagu inglise keel ja tuleb tunnistada, et inglased jõudsid tänu oma meresõitudele, vallutustele ja uurimisvaimule meist kaugele ette. Me võime ju uskudagi viie rikkaima hulka jõudmist :roll: , aga ajalugu ei ole võimalik muuta. Ilmselt olen ise ka üsna konservatiivne - viimase aja koledaim sõna on minu meelest "taristu" - minu keel infrastruktuuriga sõlme ei lähe ja soomlaste eeskujul igale võõrkeelsele sõnale omakeelne vaste leiutada tundub enam kui naljakas.
Loomulikult olen täiesti päri eestikeelsete nimetustega, kui jutt käib meie vetes elavatest kaladest - haug, ahven, särg, koger... või siis on troopikaeluka nimetus juba iseenesest nii tuntud ja levinud - oskar, gupi, ants, õunatigu, mõõksaba vmt.

Autor:  Rein [ Kolmapäev Dets 14, 2011 12:03 ]
Teema pealkiri: 

No ega üks ei välista teist. Ka mina eelistan reeglina ladinakeelseid nimetusi nii kalade kui taimede juures, samuti tarkvara juures pruugin inglisekeelseid seadeid. Sellele vaatamata arvan et ka eestikeelsetel nimetustel on oma koht, lõppude lõpuks toetab eestikeelse terminoloogia olemasolu eesti keele püsimajäämist. Me ju ei hakka omavahel suhtlema ladina või inglise keeles...
Sellise sõnastiku olemasolu aitab meil omavahelist suhtlust paremini korraldada, et me kirjutades-rääkides üksteisest ikka aru saaksime. Kui igaüks pakub meelevaldselt eestikeelseid nimetusi siis kipub jutt arusaamatuks minema - põhjakad, lutsutajad, koridorkalad jms. imeloomad on palju halvem variant kui ladinakeelse või eestikeelse nime kasutamine.

Autor:  nautilus [ Kolmapäev Dets 14, 2011 01:42 ]
Teema pealkiri: 

Tõesti - üks ei välista teist. Mina ise lihtsalt eestikeelseid nimetusi väldin. Pean tunnistama, et ka eestikeelne arvutitarkvara on juba ebamugav kasutada - ega see tähenda, et kõigile samuti peaks tunduma. Kui ikka võõrast keelest aru ei saa, on oma keel ainuke võimalus. Samas ma hästi ei usu, et eestikeelne terminoloogia eesti keele püsimajäämist alati toetab - igapäevaelus murrab inglise keel sisse mis mühiseb... iga laululapsest staarikenegi peab vajalikuks inglise keeles laulma hakata :lol: - nagu loodaks mõnele USA plaadifirma lepingule.
Eks akvaristikagi ole omamoodi teadus ja seda tüüpi terminoloogia on valdavalt rahvusvaheliselt tuntud keeltes. Omavahel suhtleme ikka eesti keeles edasi ega hakka ka apelsiini "hiina õunaks" tõlkima.
Ma ei ole ka veendunud, et sõnastik midagi rohkem aitaks - kui aru ei saa, eks küsin kirjutajalt-rääkijalt üle, vaatan pilti jne. Aga loomulikult võib keegi taolise sõnaraamatu koostada, kui huvi on, vajalikuks peab ja kasutajaile rõõmu pakub - näiteks kunagi sai niiviisi eesti näkiliste välimääraja valmis.
Mark Twaini stiilis imeloomad on tõesti halb variant, aga ega "päris" akvarist neid "lutsutajaid" ja "põhjakoristajaid" kasutagi - rohkem nende pärusmaa, kes käsiraamatuid või netti lugema ei vaevu ja akvaariumi lillevaasiga võrdsustavad. Ega nad ju sõnaraamatut ka loe...

Autor:  Insulaar [ Teisipäev Dets 20, 2011 02:12 ]
Teema pealkiri: 

nautilus kirjutas:
või siis on troopikaeluka nimetus juba iseenesest nii tuntud ja levinud - oskar, gupi, ants, õunatigu, mõõksaba vmt.

nautilus kirjutas:
aga ega "päris" akvarist neid "lutsutajaid" ja "põhjakoristajaid" kasutagi - rohkem nende pärusmaa, kes käsiraamatuid või netti lugema ei vaevu ja akvaariumi lillevaasiga võrdsustavad.

"Antsust" "põhjakoristajani" ja sealt "lutsutajani" on vaid üks pisike samm...
Selge see, et ohutum on kasutatada ladinakeelseid nimetusi, aga kui eestikeelne on olemas, siis tuleb seda kasutada õigesti või üldse mitte kasutada. Seetõttu on korrektne eestikelsete akvaariumitaimede nimede baas minu meelest siiski väga teretulnud. Nii, nagu oli minu kui algaja akvaristi jaoks väga teretulnud p6ltsi kalanimede baas. Poleks seda olnud, näitaksid lapsed ilmselt siiani, et näe, seal on RAM ja seal SAE.

Autor:  p6lts [ Teisipäev Dets 20, 2011 05:07 ]
Teema pealkiri: 

Insulaar kirjutas:
nautilus kirjutas:
aga ega "päris" akvarist neid "lutsutajaid" ja "põhjakoristajaid" kasutagi - rohkem nende pärusmaa, kes käsiraamatuid või netti lugema ei vaevu ja akvaariumi lillevaasiga võrdsustavad.

"Antsust" "põhjakoristajani" ja sealt "lutsutajani" on vaid üks pisike samm...


Mina küll kasutan nii "põhjakoristajat" kui "klaasilutsijat". Kui ma räägin inimesega, kes minu teada kalaliikidest midagi ei tea, siis on täitsa mõistlik kasutada sellist funktsionaalset lähenemist. Tuleb ainult endale ja teisele ka selgelt aru anda, et jutt ei käi liiginimest.
Kui Ancistrusest lutsutajani on ainult paar väikest sammu, siis sama palju samme on ka vastupidises suunas. Kui paigalseisjad kõrvale jätta, siis ma siiralt loodan, et neid vastupidi liikujaid on alati rohkem olnud. Kui selle teekonna ühes otsas võiks tinglikult olla kõrgharidusega bioloog ja teises otsas 10-11 aastane algaja, siis viimaseid on siin foorumi lugejate hulgas tõenäoliselt rohkem. Ja ma usun, et siin olevate bioloogide hulgas on ka rohkem neid, kes alustasid akvaristikaalaste katsetustega enne bioloogiat õppima minemist, mitte neid kes alles pärast lõpetamist akvaristika avastasid.

Autor:  Insulaar [ Teisipäev Dets 20, 2011 08:18 ]
Teema pealkiri: 

p6lts kirjutas:
Kui Ancistrusest lutsutajani on ainult paar väikest sammu, siis sama palju samme on ka vastupidises suunas. Kui paigalseisjad kõrvale jätta, siis ma siiralt loodan, et neid vastupidi liikujaid on alati rohkem olnud.

Kuldsed sõnad. Hoidmaks liiklust õiges suunas, peabki see, kes oskab, tõusma püsti ja ütlema kõlava selge häälega "harjasnina" :D

Autor:  Rein [ Teisipäev Jaan 10, 2012 12:08 ]
Teema pealkiri: 

lops on praeguseks teinud ära suure hulga tööd. Kui keegi soovib kaasa lüüa, siis paluks privaatsõnumiga märku anda - kas siis akvaristile lops või mulle, saame korraldada juurdepääsu. Kui asi avaldamiseks küps, siis saab kõigile nähtavaks.

Autor:  Rein [ Kolmapäev Jaan 11, 2012 11:00 ]
Teema pealkiri: 

Tööversioon on nüüd ka akvarist.eu peal kõigile nähtav. Seal saab ka kommentaare jätta - ei maksa kohkuda kui need kohe nähtavale ei ilmu, registreerunud ja sisseloginud kasutajate kommentaarid on kohe nähtavad, anonüümsed vajavad täiendavat nupuvajutust et nähtavaks saada. Regamise protsess oli varem lombakas, nüüd peaks paremini käima - kahjuks vahel server tiba uimerdab, nii et kannatust...

Autor:  lops [ Neljapäev Jaan 26, 2012 10:48 ]
Teema pealkiri: 

Ahoi, pakkuge nüüd keegi ometi mõni ilus poisslapse, vabandust, taimenimi! Uusi eestikeelseid nimesid on tabelis praegu põhiliselt minu pakutuid. Paar uut nime leidsin ka kasutaja Fikon vanast sõnumist ja panin tabelisse. Kritiseerige ometi, sõimake, otsige suupärasemaid nimesid, lisage liike! Veebruarikuus läheb tabel eestikeelsete taimenimede komisjoni kätte, kes ootab meie ettepanekuid uutele nimedele. Nüüd oleks võimalus häid ja kasutatavaid nimesid pakkuda, muidu tuleb sealt ehk rohkem selliseid "vesimikrosooriume", mille kohta rahvas ikka "jaava sõnajalg" ütleb. Ja hea kui ütleb, ja mitte Java Fern. Vaat see on keele risustamine. Nii olge head ja kommenteerige Reinu lehel, privaatselt või kuidas iganes...
Vaidluse kohta, kas neid nimesid ikka vaja on, ei tahaks rohkem arvata, sest poolt- ja vastuargumendid on siit foorumist juba kordi läbi käinud. Muidugi on internetist ladinakeelse nime alusel parem otsida, juhul kui ladinakeelne nimi juhtub olema poes kirjas ja pole hiljuti muudetud. Ostes aga näiteks Anubia Barteri kommertsnime all taime ja seda googeldades ei saa tulemiks tingimata ladinakeelset nime Anubias. Rääkimata kirjavigadest, mis kipuvad poe taimenimekirjadesse tulema, kui pikka ja mõistetamatut ladinakeelset nime järele püütakse kirjutada. Ei tea, ehk oleks kasvõi pikk ja lohisev, aga luuleline ja arusaadav eestikeelne nimi, mille alusel saad kõneallolevast tabelist ladinakeelse vaste, et see googlesse toksida, siiski etem?
Minu põhiargument tabeli tegemisel oli aga hoopis, et kui laps akva ees küsib: "Mis taim see on?", ei peaks ma talle vastama Micranthemum micranthemoides näiteks :?
Jah, need taimed ei kasva meil aia ääres ja esivanemad pole neile nime pannud. Aga nende kodukoha põliselanikud on. Kahjuks oli üsna raske internetist nende taimede omarahvakeelseid nimesid leida. Mõni ladinakeelne nimi on ka omakeelsest tuletatud, aga kahjuks vähesed. Selliste nimede otse eesti keelde ülevõtmine oleks õigustatum kui ingliskeelsete kasutamine (kui need just keeltmurdvad pole).
Ja lõpuks, tõepoolest, keegi ju ei sunni eestikeelseid nimesid kasutama, erialakirjanduses on ladina keel loomulikult esikohal...

Autor:  jaantat [ Reede Jaan 27, 2012 10:01 ]
Teema pealkiri: 

Õige asukoht on siis siin
http://akvarist.eu/d7/kasulik/eestikeelsed_taimenimed
Äkki Rein vaatad, et see tabel ikka ilusti end kuvaks hekel osad nimed jäävad nn ääre taha.

mulle meeldis see titepisar ehk Hemianthus callitrichoides ”Cuba” - soome keeles kääbusepisar :D
Mina pakuks selle nimeks "kuuba titepisar" et kuna see pärit kuubast.
ning teine hemiantus "lihtne titepisar"

Autor:  Rein [ Reede Jaan 27, 2012 11:24 ]
Teema pealkiri: 

jaantat kirjutas:
Äkki Rein vaatad, et see tabel ikka ilusti end kuvaks hekel osad nimed jäävad nn ääre taha.

Loodetavasti sai parem. Seal on täitsa vahvaid nimesid, üritaks siis kasutada ka.

3. leht 3-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/