foorum.akvarist.ee

Ma küsiks nii, et miks kasutatakse siin foorumis nii laialt inglisekeelseid nimetusi ja
akronüüme, kui on täiesti olemas ja igapäevaselt kasutuses ka eestikeelsed nimetused?
Ei tea eestikeelset nimetust?
Loetakse ingliskeelset kirjandust ja ei viitsita loetut eestikeeles ümber mõtestada?
Ingliskeelse nimetuse kasutamine on lihtsalt kõvatamise seisukohalt äge ja tekitab eriti pro tunde?


Sinivetikas, rohevetikas, sini-rohevetikas ... ?

Mis puudutab Jaava sammalt, siis olen nõus. Igasuguste taimede ja kalade puhul võiks kasutada eestikeelseid nimetusi. Probleem aga selles et meie keeles on need nimed väga vähe levinud, va. siis jaava sammal vms. Kui tahta midagi kindlat, siis kergem kasutada ladina keelset nime, millest kõik aru saavad, või mille kohta kerge infot otsida. A mis puudutab sini-rohevetikat siis BGA on lihtsalt lühem ja mugavam.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

kui hakata lühendeid eesti keelde tõlkima siis miskist hetkest läheb asi tobedaks..

FBI - eesti keeles Föderaalne Juurdlus Büroo . FJB?
lühendid ongi selle jaoks välja mõeldud et neid on mugavam kasutada.
nõustun et on lihtsam öelda BGA kui bluegreen algae või sinirohevetikas iga kord kui sellest juttu tuleb. muidugi me võime anda sellele nimeks SRV aga ilmselt tekitaks see palju segadust alguses kindlasti...

_________________
130L
25L

Lühendite tõlkimist pole ma taotlenud. FBI näite kontekstis.

Minu eesmärk on saavutada olukord, kus RO asemel kasutataks teksti siseselt sõna
"pöördosmoos" ja vetikate värviusele viitavad nimetused kirjutataks välja nagu nad eesti keeles on.
Seda siis seetõttu, et kui näiteks algajad akvaristid ässade produtseeritud teksti loevad,
siis oleks see arusaadav ja üksüheselt ühilduv selle tekstiga, mida koolis õpetatakse.

On ülimalt masendav, kui koolis õpitav teave rohevetikate kohta ei seondu siinfoorumis
kirjutatuga ja näiteks termin BGA ei asetu varem õpitu konteksti ega seondu juba õpituga.
Jääb õhku küsimus, kas RO kasutamise puhul kõigil lugejatel assotseerub see osmoosi nähtusega.

Nimelt ma tean sellist olukorda tekkinud olevat, kus kaks põhikooliealist noormest vaidlesid innukalt
Gruusia ja Georgia olemasolu üle - üks arvas, et pole ühte riiki ja teine arvas, et pole olemas teist riiki,
aga see, et tegemist on tegelikuses sama riigi erinevate nimetustega, polnud neile kummalegi teada.
Veel parem kild oli see, kui üks välisministeeriumi ametnik avaldas omi mõtteid võtmes,
et olgu Montenegroga kuidas on, aga ka Tšernogooria küsimus vajab ka lahendamist.

Muidugi on ka imelik, et olemasoleva emakeelse terminoloogia kasutamisest hoidutakse
ja nii soodustatakse emakeele vaikset hääbumist - nimelt keele püsimajäämiseks on vajalik
ka keele kasutamine teaduse tegemise tasemel, mitte ainult saunas ja turul seletamisel.

Ladinakeelsete nimede kasutamist pooldan innukalt, aga kui
seda ei suudeta ilma kirjavigadeta teha, siis pole sellel eriti mõttet.

pöördosmoos on jällegi pisut kohmakas sõna kui inimesed harjunud kasutama lühendit RO. Kas lahendus oleks siis kasutada lühendit PO? See ilmselgelt tekitaks ka palju segadust. Arvatavasti kerge ei saa olema asjade ümbernimetamine. Eriti kui palju teavet on võõramaa keeles. Eks igas meepotis ole tilk tõrva, ning idioote leiab ükskõik kus kohast. Aga lühendid võiksid siiski jääda tõlkimata. Taime nimed siis kas eesti või ladina keelseks ja kalade nimed samamoodi. Eesti keelsete nimede juurutamiseks oleks vast mõistlik dubleerida. Aga nagu me teame, iga muutus on aeglane tulema, ning inimesed on mugavad.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

Võiks tõesti rohkem omakeelseid sõnu kasutada, nii ehk tekivad eriväljendid ka. Soomlastel on arvutite alal palju omi sõnu. Nt. kilobait on neil "kilotavu" (ühikute kordajaid ei tõlgi vist keegi) jne.
Natuke kahtlast nalja ka: Weeping Java Moss -> nuttev jaava sammal (NJS)...

BGA on eesti keeles sinivetikas (või tsüaanobakter, kui te arvate et see eesti keel on ), osa vetikauurijaid üritas kunagi vist isegi juurutada sõna "sinikud", et ikka rõhutada seda, et ega nad ikka ühed õiged vetikad ei ole...
Siit tuleb ka see väike probleem, mis eesti keelsete nimede ja terminite puhul vahel lisaarusaamatusi põhjustab. Osa inimesi tõlgib nimesid/termineid otse ja arvatavasti üle poolte juhtudest saadakse õige asi, aga alati ei kipu pihta saama. Nii ongi meil näiteks Betta, kukeke ja tapluskala ja algaja ei pruugi sugugi teada, et tegemist on ühe ja sama asjaga.
Hea veel et Mustamäe probleeme pole koos Montenegro ja Tšernogooriaga küsimustega lahendama hakatud

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

vot hakkame jah eesti keelseid nimetusi kasutama.ja hakkab siis usin algaja akvarist netiavarustest eestikeelseid nimetusi kasutades infot otsima....

arvate ,et infotulv niidab jalust?

_________________
126L barbuseid

Mannu repliigi otsa tahaks küsida, et kas kõik ikka teavad,
kuidas Ancistrus sp. eesti keeles kasutatavad vasted on ja kõlavad?
Ma ütlen nii, et need nimetused on tegelikult olemas ja välja mõtlema ning leiutama neid ei pea.
Aga kas need ka rahvale teada on? Vot see on küsimus.
Masendav oleks, kui Eesti akvarist loeks sellist emakeelset nimetust ja see oleks talle mitte midagi ütlev.

Otse tõlkimise ajuvabade näidete kohta ütleks seda, et on olemas termin "idioom",mis tähistab neid
sõnu ja ühendeid, mida ei saa otse tõlkida ilma et tulemus ajuvaba poleks ja tähendus kaduma ei läheks.
Hea näide on "Lääne meri", mis saksa keelest otse tõlgituna oleks "Ida meri".

Ja veidi teisest aspektist robustse kirvetõlke näide on need akvaariumis kasvatatavad kollased teod,
mida meil laialt "õunatigudeks" kutsutakse, mis peaks seega tähendama, et nad on õunapuu kahjurid.
Juhul aga kui viidatakse nende kujule ja värvile, siis oleks korrektne tõlge ja nimetus "õuntigu".
Selline keeleline konks, mida võiks kirjeldada, kui et tähenduses on midagi "tõlkes kaduma läinud".

Põhi probleem või asja tuum, miks ei kasuta omakeelseid termineid, ongi selles, et nende kasutusvaldkond on piiratud. Ehk siis, kui siin foorumis rääkida, olgu, aga kui soovida miskit täpsemat teada, ja tuleb juba takistuseks emakeelse teabe puudumine, sellest tulenevalt niivõi teisiti tuleb ka võõrkeelset terminit kasutada. Ehk siis pisut on tegu teabe kordamisega ja topelt tööga. Puuduvad lihtsad ja kätte saaadavad nimetused asjadele, ning nende piisav kasutamisvõimalus.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

On olemas ka veel mõnded alternatiivid mida keeltes kasutatakse
- nimesid ei tõlgita.
- kasutatakse üldlevinud nimesid.
Mõlemal juhul on tagatud, et enamus saab aru millest on juttu, mis on ilmselt ka ühe või teise verbaalse või literaalse väljenduse eesmärk.
Keel muutub inimpõlve jooksul päris palju ja sõnadele omistatakse kasutuses teistsuguseid arusaamu.

Sama on ka üldlevinud lühenditega - nende kasutuse eesmärk on lihtsalt, lühidalt ja arusaadavalt midagi väljendada või millelegi viidata.

Kui aga kasutada sama meetodit mida soomlased - kõik peab olema emakeelne, siis jõuame arengus sellele staadiumile mida soomlased on juba läbinud ja nagu juhtus neil arvutimaailmas - keegi ei saanud enam millesti aru.

Kui hakata rääkima harjasninast, siis selle kala kohta leiavad vaid vähesed infot. aru saamiseks on vaja andmebaasi või raamatut mis aitaks leida harjasninale enamlevinud nime vaste, mille järgi siis edasi informatsiooni otsida.

Kui räägid Kardinalist siis teab ehk p6lts ja Rein kellest on juttu, või veel keegi kes 20 aastat tagasi akvat pidas. Kardinali nime otsimine netist aga ei vii eriti lihtsalt selle antud kalani.

Vott sedasi on nende eesti keelsete nimedega

_________________
125L vett ja väike troopika.

Silver, küll on hea, et antud teemat alustasid. ma olen ammu tahtnud küsida, et miks kasutatakse foorumis säänseid nimesid nagu ants, oss, mõõgu, igatsorti käändeid/väändeid gupist jne jne. miks ei võiks korrektses ladina keeles kala nimi olla? nii on kõik akvaristid harjunud kalu nimetama ja nii võiks ka edasi jätkuda. pooldan ühtlasi igati chris postituses väljendatut.

Matten

chris, aga vot seda olukorda tulebki muuta.
Ma ei räägi mingist fanaatilisest soomlaste moodi tõlkimise kampaaniast, vaid juba olamasolevate
emakeelsete terminite laiemast kasutamisest, et need lõplikult ei hääbuks ega ununeks.

See, et neid massides ei kasutata, ei tähenda, et neid peaks ignoreerima.
Praegune abitu olukord ongi tingitud varasemast vastutustundetust ignoreerimisest.
Umbes, et kuna kõik urineerivad ujumisbasseini, siis tuleb ise kah urineerida.
Ega seda emakeelset informatsiooni netti iseenesest ei tekki, kui me ise seda sinna ei tekita.

Matten, pooldan ka ladinakeelseid nimetusi, aga samas kindlasti ka korrektsid teaduslikke eestikeelseid.
Igasugused "mõõgud" ja "antsud" võiks tõesti olemata olla.

Aga miks siis mitte jätkata ladina keelsete nimedega, mis on kõigis maades ja kõigis infoallikates samad? Keeleliselt tuleb silmaspidada ka seda, et nn kõnekeel või släng tekib alati. Sellest ka siis sõnad ants ja oss jms. See on omamoodi oskussõnavara. Kõige kergem ja täpsem kasutada ladina keelseid nimesid, mitte eestistattud kohmakaid ja vahest ebakonkreetseid nimesid.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

sa eelnevalt ikka otsida proovisid? just hea näide on kardinal (tanichthys albonubes), kelle eestikeelset nimetust tuleb hoida, et see ei läheks lõplikult sassi inglise keelest peale trügiva cardinal tetraga (paracheirodon axelrodi), kes eesti keeli on tuntud hoopis kui punane neoon(tetra).

siit foorumist on juba läbi käinud värdhübriid - kardinal tetra. sellist kala pole olemas.