Noh....kui seda nr.2 Linki vaadata.........kalad ei tundu end eriti hästi tundvat, taimed mädanevad?

...nagu olen korduvalt öelnud = "müüma PEAB" , kõik vajavad teie raha ........ise eelistaks märksa naturaalsemaid vahendeid, nt. veevahetust

Ma arvan, et siin teemas on segamini aetud hõljuva meediaga Biofilter ja Biopelletitega töötav reaktor. Just nimelt viimane on seotud nitraatide ja fosfaatide eemaldamisega süsteemist.

Ülaltoodud näitlikud videod on kõik biofiltrist, milles toimub kõige tavalisem nitrifikatsiooni protsess.

Kui nüüd rääkida Biopelletitest, siis need on spetsiaalsed pelletid, mis sisaldavad süsinikku, mida omakorda tarbivad pelleti peal kasvavad bakterid, omastades samal ajal nitraate ja fosfaate. Olge head ja vaadake hoolikalt kaheosalist videot:
https://www.youtube.com/watch?v=9UtgjkEg8EY

Sodi on ikka samas mahus mis ennegi, aga tänu hõljuva meedia omavahelisele hõõrdumisele/põrkumisele jahvatatakse see tunduvalt peenemaks. Sellega kaasneb aga probleem - mittepiisava tihedusega filtrid ei püüa seda sodi enam kinni. Ja kui püüavadki, siis ummistuvad filtri švammid päris kiiresti, mis omakorda sunnib filtreid tihedamini puhastama. Siinkohal ei täida filter enam biofiltri rolli(biofilter on hõljuva meediaga), vaid üksnes mehaanilise filtri rolli, mille ülesandeks ongi selle peenikese orgaanilise hõljumi eemaldamine süsteemist. Nagu mainisin, ei ole švammidega filtrid kuigi praktilised, rohkem kasutatakse filtreid, milles on väga peened nailon- või metallvõrgud, mille avade suurus on 30-60 mikronit.
Kui nüüd võrdlusi tuua, siis 74 mikronit püüab tsemendiosakesi, 44 mikronit püüab kinni muda ja setted, 12 mikronit püüab kinni punased verelibled.
Tekib küsimus, miks siis võrku eelistada, kui ummistuvad mõlemad ühtemoodi. Vastus lihtne, võrku saab surveveega pesta, švammi aga mitte(vähemalt mitte piisavalt kaua). Nutikamad inimesed on välja mõelnud trummelfiltri - sisuliselt trummel, mis on kaetud peene võrguga ja sellest voolab vesi läbi, jättes samal ajal osakesed võrgu taha kinni. Kui võrk ummistub niipalju, et veel on raske võrgust läbi tungida, hakkab niinimetatud musta vee poolel vesi tõusma ja selle tagajärjel lülitatakse trummel pöörlema, samal ajal peseb survevesi võrku väljastpoolt. Must vesi juhitakse filtrist välja. Vesi hakkab jälle võrgust läbi voolama ja alaneb musta vee poolel, mille tagajärjel lülitatakse trumli mootor ja survepesur välja. Ja nii see protsess kordub ja kordub. Sisuliselt hooldusvaba filter, kui just mehaanilisi rikkeid ette ei tule.
Kuna trummelfiltrid on küllaltki suured ja mahukad, on neid akvaristikas tülikas kasutada, kuna ei mahu kusagile ja jäävad silma riivama. Sellel samal põhjusel ei ole hõljuva meediaga filtrid akvaristikas ka nii populaarsed. Tiikide omanikud aga seevastu kasutavad hõljuva meediaga- ja trummelfiltrit rohkem, sest need võivad töötada õues, tiigi kõrval ja osavasti looduslikult varjates, ei pane neid tähelegi.

Huh, pikk jutt tuli