| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Tehnika 1200 liitrile https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=1&t=3500 |
3. leht 3-st |
| Autor: | Hertsog [ Neljapäev Mai 26, 2005 09:00 ] |
| Teema pealkiri: | |
Hertsog peksab pead vastu seina ja neab Allahhi ja teisi kurje džinne: miks keegi minu õuele 1.2 tonnist kasti ei vea ? ma isegi ei kahtleks, võtaks kohe hambusse ja veaks tuppa... a seesamane, et tegelikult on lugu nii: kui aga on võimalust ja huvi siis 1200 liitrit on ikka hoopis teine tera kui mingi 25-liitrine k*seauk lumes. soovitan soojalt akvaristiks hakata. samas ei maksaks kohe hobile suuri nõudmisi esitama hakata. ikka tasa-pisi-tasa jne...alustada võiksid elamises koha otsimisega kuhu saaks sõiduatuto parkida ( umbes nii palju kaalub ka su kast). koos kruusa ja kividega ning muu kamaga veab 1.5 tonni kindlalt ära nii, et see oleks esimene mõte uue hobi korras Edu ja õnne ning jõudu kah (see raip kaalub ju päris kenasti) |
|
| Autor: | ryybek [ Neljapäev Mai 26, 2005 05:12 ] |
| Teema pealkiri: | |
1,5t tuleb julgelt,kasti ise annab 4 mehega liigutada,no miskit 150-200 kg,vett,kruusa ja suured kalad,kurim installi jaoks evakueerin naabrid. |
|
| Autor: | Posija [ Neljapäev Mai 26, 2005 07:18 ] |
| Teema pealkiri: | |
Oot, kas asi tuleb linnakorterisse Mis puutub sellesse et koger on kuldkalast aretatud, siis loomulikult. Omal kah nagu zooloogiharidus olemas. See kääbuskasv ju tegelikult näitabki, et kala ei saa normaalselt areneda ruumiefekti tõttu, aga paraku akvaariume jah lõpmata suuri teha on raske/kallis/võimatu |
|
| Autor: | Bioloog Külli [ Neljapäev Mai 26, 2005 08:21 ] |
| Teema pealkiri: | |
kuldkala jah, nagu kogergi, tahaks ikka tiiki, 1,2t juba ongi pisike tiik... |
|
| Autor: | macintosh [ Reede Mai 27, 2005 11:14 ] |
| Teema pealkiri: | |
ryybek kirjutas: No nii,Macilt julgustuvad noodid.Mis arvad kas 2 nädalat järelvalveta akvat on normull,või on see mõeldamatu?Plaan siis pidada eesti vete kalu. Parimat! No nii, see on nüüd küll vägev plaan, kohalike kadega aga pead arvestama siiski väikeses lisapingutusega (puhtalt raamatuteadmised, aga asi seegi). Nimelt asi selles, et kui troopilist akvaariumit tuleb soojendada selleks et elanikud end mõnusalt tunneksid, siis külmaveekalad (mida kodumaised latikad ja viidikad paraku on) tahavad hoopis jahemat vett saada. Seega tuleb sul vett jahutama hakata. Seega arvesta lisakultustega jahutamisel. Teine asi on see, et külmaveeekalu saab ühte kasti ikka tunduvalt vähem panna, kui troopilisi. Mis puutub järelevalveta olekusse, siis kaks nädalat on köömes. Faramir kirjutas: Kindlasti ei saa aga nõustuda väitega et "tööd pole praktiliselt üldse". Õige on see, et kui regulaarselt tegeleda, siis püsib akvaarium jah suhteliselt kerge vaevaga korras. Vaat väidan endiselt, et tööd pole peaaegu üldse. Mina nimelt olen oma olemuselt üks laisemaid inimesi, keda ma tunnen, seega ma üritan korraldada asju sel viisil, et saaks hakkama minimaalse ajakulu ja pingutusega st. tee asju õigel ajal ja vähehaaval, siis on tegevused lühikesed ja väikeses pingutusega seotud. Kui õigeaegselt ei tee, siis tuleb rohkem vaeva näha. Faramir kirjutas: Kõige suurema probleemina näen sellise akva juures veevahetust, kui see teha automaatne, st pidevalt uuenev langeb see mure ära, samas on selle teostamine kah parasjagu keeruline ma kujutan ette, aga nagu olen aru saand ühe levinum asi. Vot selle väitega ei saa mitte nõus olla. Vee vahetamine on tegevus, mis käib (vähemalt minul) nii muuseas. Tegevuste järjekord väga lihtne - magnetiga üle, voolik sisse - vesi välja (tuntud füüsikaseaduse alusel läheb vesi rõõmsalt valamusse või WCsse ja moos), voolik sisse - ja vesi sisse. Ja ongi kogu rõõm (peab ainult peale passima, et kui vett sisse lasen siis jälgimine ära ei unuks, siis tuleb üle ääre Ainuke asi, mida ma ei salli on sifoonimine, aga seda teen ma mitte iga kord. Aga lasia mehe jaoks on EHEIM välja mõeldud sifoonimispumba (siis ei pea veevahetust ja sifoonimist koos tegema) - eks ma ta ikka ühel päeval endale soetan. Faramir kirjutas: Aga seda pead kindlasti meeles pidama, et kui sul juba akvaarium kord on üles seatud, siis teda nurka ära unustada küll ei saa ja ei tohi. edu ! Vot sellega on küll nii, et kui siis unustad klaasid puhastada ja muid vajalikud tööd teha, siis muutub üheks koledaks nurgas seisvaks roheliseks kastiks Bioloog Külli kirjutas: Tegelikult vist ei tohikski seda öelda, aga jah, nii suur akva üksikute kaladega ja piisavate taimedega saab normaalsete veevahetustega ka ilma filtrita hakkama. Seda mõtet ei saa kõll heaks kiita (ketser, ketser!). Riputad endale asjata aegmiini pea kohale. Filter olgu olla ja see peab hea olema - hea tähendab jälle kahte asja - vähem tööd ja muret (EHEIM prof. vastab nendele tingimustele) Bioloog Külli kirjutas: Lampegi ei pea niiii hirmus palju olema- mul 300l peal on küll 2x 36w, aga põleb vaid üks ja sedagi kuni 4-6h päevas, vahel ka jääb paar päeva vahele. Jah, ega selle valhusega ole nüüd õle ka vaja pingutada. Võid teha veel nii, et paned mitu aegreleed ja lõlitad osa lampe sisse vaid õhtupoolikul, siis kui ise kodus oled - hästi valgustatud akvaariumit on kenam vaadata. Faramir kirjutas: Oot, kas asi tuleb linnakorterisse. Siis võib ju nalja saada omajagu, kui miskit pahasti peaks juhtuma ...Razz.
Ei ole selle linnakorteriga häda midagi, niikaua kui kõik on õigesti tehtud pole häda miskit. Paar soovitust mida silmas pidada, paiguta akvaarium ikka seina äärde (oluline muidugi, et alumistel ka seal kohal sein oleks). Pinna poolest kannab ilusti ära, sest ega nüüd kogu akva ühele pinnale ei lange vaid see on venitaud 2,8m peale leiale ja nii jaguneb ka mass ühtlasele pinnale. |
|
| Autor: | Bioloog Külli [ Reede Mai 27, 2005 09:06 ] |
| Teema pealkiri: | |
Eesti kalad ei vaja ilmtingimata vee jahutamist. Koha, keda akvasse pole kindlasti mõtet võtta, talub jah vaid pisut üle 20 kraadi(Suvel seega istub jahedamates kohtades looduses). Kiisk talub 24-25 kraadi, siis hakkab välja surema(olenevalt ka vee hapnikusisaldusest). Siiski lühiajaliselt ja tugeva õhutuse juures kannatab ära, ahven kannatab paar kraadi rohkem. Linask seevastu kannatab ka üle 30-kraadiseid temperatuure, tõsi küll, teatud temperatuurist jääb loiuks ja `suveunne`, samuti pidavat linask kannatama ka kuni 48 tundi veest väljas olla, ei tea, kas see tõele vastab, aga visa on ta küll. Särg ja koger ja enamus teisedki kalad on kusagil kiisa, ahvena ja linaski vahepeal. Need kolm kala on ka suht transpordikindlad erinevalt särgedest. Ainukesed lisaraskused eesti kalade pidamisel on need, et enamus ei lepi kuivtoiduga ja surnud toiduga, taimtoidulistele peab panema ka salatit, muidu söövad taimed ära ja lisaks sellele kasvab enamik eesti kalu akva jaoks liiga suureks... Üht kala soovitaksin veel- lepamaim, teda küll vist pisut raskem saada, sest ta on suht väike kala ja õngega raske püüda, kahvaga püüdmiseks on vaja teada sobivaid kohti ja siis peale passida. Tore kala, ei kasva suureks, ka paljuneb vahel akvas. Nagu ka roosärg ja ahven, juhul kui neid on talvel `talvetingimustel` hoitud. St madalatel temperatuuridel. Filtri kohta niipalju, et ega filtrit pole akvasse vaja sellepärast, et kõigil on ja nii peab, vaid seepärast, et see tagab vee liikumise akvas, puhastab akvat kõikvõimalikust hõljuvast sodist, sisaldab pärast sissetöötamistsüklit kasulikku mikrofloorat... Ilma filtrita on teatud juhtudel võimalik, kuid igal juhul raskem. Seepärast ma ühinesingi üldise soovitusega filter muretseda. Ja mida suurem, seda parem. |
|
| Autor: | Posija [ Teisipäev Mai 31, 2005 07:04 ] |
| Teema pealkiri: | |
macintosh kirjutas: Faramir kirjutas: Kindlasti ei saa aga nõustuda väitega et "tööd pole praktiliselt üldse". Õige on see, et kui regulaarselt tegeleda, siis püsib akvaarium jah suhteliselt kerge vaevaga korras. Vaat väidan endiselt, et tööd pole peaaegu üldse. Mina nimelt olen oma olemuselt üks laisemaid inimesi, keda ma tunnen, seega ma üritan korraldada asju sel viisil, et saaks hakkama minimaalse ajakulu ja pingutusega st. tee asju õigel ajal ja vähehaaval, siis on tegevused lühikesed ja väikeses pingutusega seotud. Kui õigeaegselt ei tee, siis tuleb rohkem vaeva näha. Faramir kirjutas: Kõige suurema probleemina näen sellise akva juures veevahetust, kui see teha automaatne, st pidevalt uuenev langeb see mure ära, samas on selle teostamine kah parasjagu keeruline ma kujutan ette, aga nagu olen aru saand ühe levinum asi. Vot selle väitega ei saa mitte nõus olla. Vee vahetamine on tegevus, mis käib (vähemalt minul) nii muuseas. Tegevuste järjekord väga lihtne - magnetiga üle, voolik sisse - vesi välja (tuntud füüsikaseaduse alusel läheb vesi rõõmsalt valamusse või WCsse ja moos), voolik sisse - ja vesi sisse. Ja ongi kogu rõõm (peab ainult peale passima, et kui vett sisse lasen siis jälgimine ära ei unuks, siis tuleb üle ääre Ainuke asi, mida ma ei salli on sifoonimine, aga seda teen ma mitte iga kord. Aga lasia mehe jaoks on EHEIM välja mõeldud sifoonimispumba (siis ei pea veevahetust ja sifoonimist koos tegema) - eks ma ta ikka ühel päeval endale soetan. Jah, tõesti kui kraanist lasta normaalse temperatuuriga vesi asemele, siis pole ju probleemi, aga minuteada sisaldab nt Tallinna vesi ju kloori, mis teadupärast kaladele suht mürgine gaas ja seepärast peaks vesi enne vahetamist seisma et kloor lenduda saaks. Ning arvestades, et 1200 liitril korra nädalas vahetada nt 1/5 vett teeb see 240 liitrit, mida tuleks siis pidevalt iga nägal mingisse nõusse seisma lasta ja alles pärast seda akvaariumisse. Ja sellel juhul võid oma ""30 minuti töö jutuga" optimistide konverentsile sõita |
|
| Autor: | Posija [ Teisipäev Mai 31, 2005 07:09 ] |
| Teema pealkiri: | |
Bioloog Külli kirjutas: Üht kala soovitaksin veel- lepamaim, teda küll vist pisut raskem saada, sest ta on suht väike kala ja õngega raske püüda, kahvaga püüdmiseks on vaja teada sobivaid kohti ja siis peale passida. Tore kala, ei kasva suureks, ka paljuneb vahel akvas. Nagu ka roosärg ja ahven, juhul kui neid on talvel `talvetingimustel` hoitud. St madalatel temperatuuridel.
Lepamaim on tõesti tore ja ilus kala, kellest sai ilmselt ka minu kaladehuvi alguse. Lapsena sai neid klaaspurgiga jõest ikka omajagu püütud ja tagasi lastud ja uuesti püütud... Purgis pidamise katsed loomulikult ei õnnestunud. Jões muidu elasid meil madalaveelises suhteliselt kiire vooluga osas, ei tea kuidas neile seisev vesi istub. |
|
| 3. leht 3-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|