foorum.akvarist.ee

Täna märkasin et meie MP 100 akva seinapoolsest osast on hakanud kinnise akvakaane ülaservast välja nõrguma niredena veekondentsi. Akva eestpoolt vaadates avaldub see veekondents inetute valgete kuivanud juttidena mis sinklevad vonklevad välisel klaasipinnal.
Väga kole vaatepilt! Nustikuga saab jutid küll maha nühkida kuid mingi aja pärast on need jälle veekondentsina platsis.

Veepiiri ja akvaserva vahemaa on kusagil 2.5cm. Eile puhastasin ka sisefiltrit mis oli parajalt umbes. Filter hakkas peale korralikku puhastamist jõulisemalt mullitama, nii vähemalt mulle tundub. Sisefilter paikneb akva tagaseina juures.

Kui mõtiskleda MP 100 akva ehituse üle siis tekib seoses sellega palju küsimusi. Suurimaks küsimuseks mis küll pole miljoni dollari küsimus on see et kas akvakaas peabki nii hirmsasti "higistama", et selline featuuriline omadus ongi saksa Eheim'i inseneride poolt leiutatud.

Ma pole hariduselt ega ametilt ei disainer ega insener kuid ma saan asjast aru nii et see ropult higistav kinnine akvakaas peaks tegelikkuses suutma akvat õhuga ventileerida või siis saan ma asjast täiesti valesti aru. Et akvakaas peabki olema hermeetiline.

Mida ma peaksin tegema selleks et vähedada akvas seda nõretavat veekondentsi?

Kas peaksin akvasse laskma vähem vett, keerama sisefiltri mullitamise maha miinimumini, oma algatuslikult puurima akvakaane sisse hulgi lisaaugukesi või hoopis ehitan (mul pole kuldseid käsi) või lasen ehitada täiesti uue ventileeriva akvakaane.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Sa ju ise vastad oma küsimusele
Ma soovitaksin, et esmalt katsetamiseks hoia kaanes need söötmisavad lahti.
Kui nii saad kaanealuse kuivaks, siis su enda otsustada, kas puurid rea aukusid kaane või nende söötmisavade sisse või hakkad kohe sundventilatsiooni ehitama.
Üldiselt peaks enamus standardakvade kaanealuseid märg olema, see pole ainult Eheimi "leiutis"

minu 100L akval hakkas ka iseehitatud kaas higistama meeletult, nii et öösel ei saanud enam magadagi sest vesi muudkui tilkus tagasi akvasse. Muidugi isetehtud kaane alt mööda akva välispinda ei voola ühtegi vee niret.
Lahenduse sain väga lihtsalt nagu sa ka ise välja pakkusid - tegin lihtsalt puuriga külgedele ja tagumisele küljele palju väikeseid tuulutus avasid.
Sinu plastik kaanel aitab ka äkki söötmis luukide lahti hoidmine

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

Tänan kõiki kes vastasid ja vastavad.

Tegelikult mul alguses oligi nii et akva kaanel olid väikesed esipaneelid lahti ja sellise variandiga oli justkui veekondents väiksem. Vähemalt akva tagaklaas nii tihedalt valkjalt ei nõretanud. Kui aga muretsesin endale akvasse Carnegiella pinnavee kalad siis läks asi jamaks. Nimel tegi üks carnegiella öösel akvast välja vapra kamikaze hüppe (just selle vaba pilu leidis üles) ja surnud ta hommikuks oligi. Peale sellist surmajuhtumit hakkasin akvakaant kõikjalt suletuna hoidma.

Kuna nüüd on mul olemas ohtrasti pinnaveetaimeid pistia stratiotes, siis üritan ma lahti jätta kaane esiosa, täpselt piiriala mille all paiknevad need pinnaveetaimed. Carnegiella'd millegipärast pelgavad neid pinnaveetaimi ja hoiavad end nendest taimedest eemal, ujuvad ainult vabas vees. Kirjanduse ja akvaristide soovitusel peaks aga carnegiella'dele väga meeldima igasugused pindmised ujutaimed. Paraku reaalses akvas on asi teisiti. Carnegiella'd on üldse sellised nõrganärvilised ja väga pelglikud, kui midagi ei meeldi siis sooritavad koheselt hüppe.

Vaatasin täna veelkord seda MP 100 akvakaant ja siis turgatas minul Eestimaa kuulsaima lejutaja Jaan Tatika laadselt arusaam ja loovmõte et kuidas tegelikult oleksid pidanud saksa haritud insenerid tegema selle mp 100 akvakaane. See akvakaas on tehtud pealt kumera disainiga, aurustuv veekondents voolab kaane kumerusest alla otse akva klaasserva vastu ning sealt omakorda immitseb kaane ja akva ääre vahelt pealmisele tagaklaasile. Nimelt mp 100 plastikust akvakaanel on sees liiga väike nö. veevastane kaitsesoon mis toetub akva peale, see kaitsesoon peaks olema vähemalt 1-1.5cm sügavam, mitte mingi pisku 2-4mm. Sügavama kaitsesoone puhul voolaks veekondents tagasi akvasse mitte aga akvast välja.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Minul samuti MP kaas. Sain neist koledatest veeniredest lahti peale seda, kui viskasin mullitaja filtri otsast ära. Suunasin väljavoolu diagonaalis üle akvariumi (nii, et veepind ikka liiguks) ning peale seda probleem lahenes. Hiljem, kui välifiltri soetasin, siis sellel mullitajat ei olnudki. Pealegi pritsib mullitaja valgustuse märjaks.
Kui kalad söötmisavast välja kipuvad hüppama, siis võiksid asetada sinna peale midagi. Nt kahest maimulõksust saaks meisterdada väga head "söelad" ning kaks söötmisava saab ilusti lahti hoida (minu kaanel kolm söötmisava).

tuttav tunne.
siin minu lahendus http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=26535

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Peaks vast veel mingit MP 100 akvakaane vähesema kondentsiga lahendit katsetama. Kohati on pilt ikka päris jube, aitab ainult pesukäsnakese ja lapikesega akvaklaasi kallal igapäevane nühkimine.

RK, kas sa võtsid seesmise veefiltri mullitajal selle kaasasoleva pika toru (vististi flööt) ära või oli see midagi muud ja keerasid mullitamise minimaalseks?
Ei tea kas pidevalt lampidele pritsiv vesi rikub neid ja lühendab lampide "eluiga". Aga akva filtri veevoolu suunamine diagonaalis ja söödaavadele võrgu ettepanek on küll nutikas mõte.

Jaantat, lugesin sinu pakutud linki. Oled seal kõvasti asjalikult meisterdanud. Minu puhul on kahjuks selline lugu et kuigi mõte peas mingis suunas liigub siis seevastu meisterdamises olen suht profaan.

Mul siin tekkis seoses MP akvaga küsimus et kas Juwel ja käsitööna valmistatud akvad on ka hädas kaanealuse ohtra väljavalguva veekondentsiga?

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Minul oli sisefilter Aquael FanFilter3. Sellel oli kaasas kaks otsikut: flööt ja tavaline kolmnurkne suunaja. Eraldi käis külge õhuvoolik, mille otsas väike õhutugevuse regulaator. Selle õhuvooliku, mis tekitab mulle, võtsin ära. Kasutasin kolmnurkset veesuunajat, selle suunasin vastu veepinda, et pind kogu akvaariumi ulatuses kergelt virvendaks. Söötmisavad hoian lahti ning veeniredega on sellest ajast lõpp. Samuti jäid lambid puhtaks. Varem pritsis vesi torude teatud kohtadele ning sinna tekkis paks katlakivi kiht.
Arvan, et see vesi mis sealt kaane vahelt niriseb ei ole kondents vaid vesi, mis tekib kaane alla pideva pritsimise tagajärjel. Kuna kaas on kumer, siis jooksebki lihtsalt mööda akva külgi alla.
Kui otsustad õhuvooliku eemaldada, siis jälgi kalu 24h, kui selle aja jooksul nendega midagi ei juhtu, siis võidki nii jätta. Minul igal juhul toimib. Varem pidin pidevalt žiletiga kuivanud veeniresi küürima.

Keerasin sisefiltri mullitaja akva suhtes diagonaalsuunas ja mullitamise sättisin minimumi peale. Vaatan kas aitab või mitte.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Võta ikka mullitaja ära, juba õhtuks peaks näha olema, kas see kaladele sobib või mitte

Oh seda ilmalikku imet, sisefiltri mullitaja diagonaali suunamine ja mullitamise miinimumini keeramine aitas. Tänase seisuga valkjaid sink vonk kuivanud nirekesi akva tagaklaasil enam pole.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Tore, jälgi siis ikka kalu ka. Eelkõige peab see neile sobima .

Hetkel mulle tundub et kaladele see pisku filtrimull koos veevooluga täiesti sobib.
Carnegiella'd on veepinnal jälle end grupiti haneritta võtnud ning rühivad nagu üks mees tuimalt ja kestvalt veevoolule vastu.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett