foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

Filtri valik
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=1&t=15981		 3. leht 4-st
Autor:  Rein [ Reede Apr 17, 2009 10:12 ]
Teema pealkiri: 
kpl Kalake kirjutas:
Väga paljud siiski peavad välisfiltris efektiivse biomeedia kasutamist tähtsaks ja nagu siitki teemast selgub, võib üldsõnaline "kõik on olemas" info veidi eksitavaks osutuda. Inimene arvab, et see tähendabki muuhulgas ka Micromec-i olemasolu, aga tegelikult tuleb see juurde osta.
Tegelikkus on see et taimeakva puhul viskavad paljud kodanikud kogu filtrisisu välja ning kasutavad filtrit ainult pumbana - pole muret ummistumisega ning elektrikatkestuse korral ei teki filtris palju probleemset läbu. Teaduslik uurimus (mis pole tehtud filtri meedia tootja poolt :) )näitas et akvas bakteritest maksimaalselt 20%, kuid tavaliselt vaid 2-5% asub filtris. Peale selle ei saa bakterikoloonia suurus ületada neile kättesaadava toidu (vees olevate jääkainete) hulka, ükskõik kui high-tech sisu filtris ka oleks. No kui paljud ei taha mingit kallist Micromec sisu oma filtrisse, kas siis sellest järeldub et Micromeci sisuga filtrid on halvad ja neid ei tasu osta? Mitte päris, ilmselt neil peentel sisudel on mõte tugevalt üleasustatud taimedeta akva korral - paraku ei tohi unustada et sel juhul filtri ummistumine või elektrikatkestus tähendab korralikku katastroofi.
Ehk siis ei tasu alati müügipropagandat puhta kullana võtta, Micromec pole asi ilma milleta ei saaks hakkama.
Autor:  kpl Kalake [ Reede Apr 17, 2009 11:01 ]
Teema pealkiri: 
Rein kirjutas:
Tegelikkus on see et taimeakva puhul viskavad paljud kodanikud kogu filtrisisu välja ning kasutavad filtrit ainult pumbana..../ ilmselt neil peentel sisudel on mõte tugevalt üleasustatud taimedeta akva korral


Seda ju väitsingi, et "väga paljud" peavad efektiivset biomeediat oluliseks, mitte kõik. Aga statistiliselt ongi väga paljudel inimestel pigem väheste taimedega või üldse taimedeta (ja kunsttaimedega) akvad. Rohkelt taimedega ja väheste kaladega sisustatud akvad on pigem vähemuses.

Küll ei mõista ma seda, miks on vaja soetada kallist kanistrit ja kasutada seda vaid pumbana. Siis võiks soetada juba pumba.

Rein kirjutas:
Peale selle ei saa bakterikoloonia suurus ületada neile kättesaadava toidu (vees olevate jääkainete) hulka, ükskõik kui high-tech sisu filtris ka oleks.


Aga miks üldse peaks? Bakterite ülesanne ongi ju jääkaineid elimineerida. Kui bakterite hulk on vastavuses jääkainete hulgaga, siis ongi ju kõik hästi, süsteem on tasakaalus. Kehvemate filtirte ja sisude puhul kipub asi niipidi olema, et filtrimeedia ei võimaldagi piisavat bakterite hulka, mis jääkainete lagundamiseks vajalik oleks.


Rein kirjutas:
Ehk siis ei tasu alati müügipropagandat puhta kullana võtta, Micromec pole asi ilma milleta ei saaks hakkama.


Propaganda kõlab kuidagi halvamaiguliselt. Arvan, et müüja kohus on igasugust infot jagada. Palju kehvema mulje jätaks suhtumine, kus teadlikult jäetakse inimene informeerimata detailidest, mis hinnas sisalduvad ning hiljem on uue filtri omanik sunnitud nentima fakti, et oma eesmärgi saavutamiseks tuleb veel mõnedsajad kroonid välja käia.
Autor:  Rein [ Reede Apr 17, 2009 11:28 ]
Teema pealkiri: 
kpl Kalake kirjutas:
Rein kirjutas:
Peale selle ei saa bakterikoloonia suurus ületada neile kättesaadava toidu (vees olevate jääkainete) hulka, ükskõik kui high-tech sisu filtris ka oleks.

Aga miks üldse peaks?

Kui ei pea siis milleks see hiigelsuure pinnalaotusega kallis Micromec? Kui meil pole hiigelsuurt bakterikolooniat siis meil pole ju vaja ka seda hiigelsuurt pinnalaotust?
Autor:  kpl Kalake [ Reede Apr 17, 2009 11:48 ]
Teema pealkiri: 
Rein kirjutas:
Kui ei pea siis milleks see hiigelsuure pinnalaotusega kallis Micromec? Kui meil pole hiigelsuurt bakterikolooniat siis meil pole ju vaja ka seda hiigelsuurt pinnalaotust?


Kas sain millestki valesti aru, aga minu "miks üldse peaks" küsimus oli suunatud väitele, et bakterikoloonia hulk ei saa ületada jääkainete hulka. See väide on igati loogiline, aga selleks polegi vajadust, oluline on see, et bakterikoloonia hulk oleks jääkainete hulgaga tasakaalus. Ja siinpuhul ongi abiks kõrge poorsusega materjal, et vajalikku bakterikolooniat tekitada. Vastasel juhul saavutavad ülekaalu jääkained.
Autor:  Rein [ Reede Apr 17, 2009 12:44 ]
Teema pealkiri: 
kpl Kalake kirjutas:
oluline on see, et bakterikoloonia hulk oleks jääkainete hulgaga tasakaalus. Ja siinpuhul ongi abiks kõrge poorsusega materjal, et vajalikku bakterikolooniat tekitada. Vastasel juhul saavutavad ülekaalu jääkained.
Mina aga vihjasin sellele et kui üldjuhul on filtris vaid kuni 5% kasulikest bakteritest ning bakterite koloonia pole suur (toiduks olevaid jääkaineid pole hiigelkogustes) siis nende äramahutamiseks pole tarvis tingimata kallist high-tech kõrge poorsusega materjali hiigelsuure pinnalaotusega vaid kõige tavalisemast odavast svammist on rohkem kui küll. Kui on vaja majutada 10 perekonda siis selleks pole vaja ehitada kahekümne korrusega pilvelõhjkujat.
Autor:  kpl Kalake [ Reede Apr 17, 2009 01:00 ]
Teema pealkiri: 
Rein kirjutas:
Mina aga vihjasin sellele et kui üldjuhul on filtris vaid kuni 5% kasulikest bakteritest ning bakterite koloonia pole suur (toiduks olevaid jääkaineid pole hiigelkogustes) siis nende äramahutamiseks pole tarvis tingimata kallist high-tech kõrge poorsusega materjali hiigelsuure pinnalaotusega vaid kõige tavalisemast odavast svammist on rohkem kui küll.


Ma ei võtaks seda 5% juttu väga tõsiselt ja ei seaks põhjapanevaks faktiks, mis oleks filtri vajalikkuse mõõdupuuks. Seegi katse on ju mingites konkreetsetes tingimustes tehtud ja on juba iseenesest vastuoluline: tavalises shvammis ei saa olla sama suur bakterikoloonia kui kõrgpoorses meedias ning seega on viimasel juhul ka protsent üldmahust kahel juhul väga erinev. Reaalne elu näitab, et jääkained kipuvad kehvema varustusega akvaariumis siiski rohkem kuhjuma ja korraliku filtri paigaldamisel asi tavaliselt paraneb.
Autor:  Rein [ Reede Apr 17, 2009 01:20 ]
Teema pealkiri: 
kpl Kalake kirjutas:
Ma ei võtaks seda 5% juttu väga tõsiselt, seegi katse on ju mingites konkreetsetes tingimustes tehtud ja on juba iseenesest vastuoluline: tavalises shvammis ei saa olla sama suur bakterikoloonia kui kõrgpoorses meedias ning seega on viimasel juhul ka protsent üldmahust kahel juhul väga erinev.
Oeh. Kui Sul on filtris bakterikoloonia mis kasutab ära 20% võimalikust svammi pinnast siis kui paned sinna filtrisse svammi asemele kuitahes palju suurema mahutavusega kõrge poorsusega meedia siis sellest ei muutu bakterikoloonia suurus! Koloonia suurus sõltub ikkagi toiduks olevate jääkainete hulgast. Ainus erand on see kui need bakterid ei mahuks sinna svammi sisse ära, see võib juhtuda vaid eriti suure üleasustuse korral .
Autor:  AzA [ Reede Apr 17, 2009 01:59 ]
Teema pealkiri: 
Rein:
Micromeci omapära peitub hoopis koonusjatest avades, mis ahenevad pinna poole. Asja mõte on anaeroobsete bakterites.
Spetsiaalsed fosfaadi ja nitraadi filtrid maksavad röögatut hinda - pean silmas spetssisu.
Selleks, et svammi peale tekiks anaeroobsed, ohjah, pakun, et 10L filtrist peaks vett läbi ajama maksimaalselt 5L tunnis.

Micromec on tänu oma pikaealisusele tõhus kivi, just tänu koonusjatele avadele, mitte sellele 1400cm2 pärast, palju effektiivsemaid kive olemas poorsuse jaoks. Nimelt väga peened augud ummistuvad momentaalselt, tavaline fibo kruus on effektiivsem, aga ...... kuna bakterid ei täida tõesti kogu pinda, siis nad kolivad ummistunud kohast rõõmsalt edasi.
Kivid on lihtsalt pikaealised ning võimaldavad ka anaeroobsetele bakteritele pesitsuspaiku.

Selle koha pealt on sul õigus, tegemist on taimevaba kasti pidajate või üleasustuse sündroomiga tegelaste pärusmaaga.

Seda veel ka, et tõesti pesitseb filtris murdosa bakterikolooniast, mis akvas on, aga need filtritegelased on oma olemuselt ühed effektiivseimad, just sellepärast, et neil vehitakse nina eest kaugelt enam putru läbi, kui 5cm sügavusel kruusas kükitavatest.
Katseks võta 2-3L kruusa akvast välja ja see 10L vett ka, lase 3 päeva seista - juhtub miskit?
Kui ei juhtunud, siis võta filter ära ja pane powerhead. Juhtub miskit?

Minu jutt on dsast anaser talupoja loogika.
Autor:  Rein [ Reede Apr 17, 2009 03:09 ]
Teema pealkiri: 
AzA kirjutas:
Micromeci omapära peitub hoopis koonusjatest avades, mis ahenevad pinna poole. Asja mõte on anaeroobsete bakterites.
Spetsiaalsed fosfaadi ja nitraadi filtrid maksavad röögatut hinda - pean silmas spetssisu.

OK. Paneme tavalise akva taha kanisterfiltri tavalise sisuga, tulemuseks on see et ammoonium ja nitrit saavad ümber töödeldud nitraatideks. Paneme filtrisse Micromeci - tulemus on sama. Või siis pole?
AzA kirjutas:
Katseks võta 2-3L kruusa akvast välja ja see 10L vett ka, lase 3 päeva seista - juhtub miskit?Kui ei juhtunud, siis võta filter ära ja pane powerhead. Juhtub miskit?
Esimese eksperimendi mõttest ei saanud hästi aru. Teise eksperimendi kohta võin öelda et oma 315 liitrises akvas sai kanisterfiltriga kõiksuguseid eksperimente tehtud, meediana proovisin igasugu asju alates spetsfiltrimeediast ning lõpetades kõige tavalisema kruusaga - ei mingit vahet. Lõpuks jätsin sinna sisse vaid kõige jämedama svammi, tegelikult oleks võinud sellegi välja visata aga mul oli kodus ruumipuudus ja päris ära visata ei täinud. :) Ja 100 liitrises akvas keerutab mul juba aastaid vett Hageni powerhead, mingit vajadust filtri järele pole olnud. Ja kõige pisemas akvas pole kunagi filtrit olnudki, kah kõik normis. Kuid jah, mu akvades pole kunagi üleasustust olnud ning taimi on kõvasti, taimedeta akvas ma jälgiks esmalt hoolega mis toimub kui sellist varianti proovida. Kahjuks pole hetkel võimalust ahvenatega proovida, loodetavasti saab tulevikus sedagi katsetada.
Autor:  AzA [ Reede Apr 17, 2009 03:56 ]
Teema pealkiri: 
1-se eksperimendi idu on selles, et 2-3L põhjakruusas on rohkem baktereid kui filtri üüber micromecis või svammis, aga sellegi poolest ei mõju sellise koguse kruusa ära võtmine pea üldse, aga vähema bakteri ära võtmine mega läbivooluga svammist või kivist mõjub kohe kindlasti.
See ei puutunud micromec vs svammi, puutus sellesse, et filtris on murdosa bakteritest, mis akvas on.

Su esimese küsimuse vastus on: ei

Jah saamegi nitraadi, mille taimed ära tarbivad enamuses, noh kui ei tarbi, siis mõned vetikad ajavad sisse, kui jõuavad ja muud toitu saavad.
Selline lahendus töötab näiteks Käpikul (sinu kaste ma pole näinud).
Näiteks minul aga on nii, et kui kasutaksin filtris svamme, siis oleks 3-4 päevaga nitraadid üle 50-e. Kasutan vaatamata 1L micromecile ja 1L muudele kividele siiski ka clearmec plusi ja konstruin spetsiaalset nitraadifiltrit.

Lahendus on muidugi vett vahetada, aga mina isiklikult pääsen iga nädalal 10% vaatamata sellele, et mul on taimedest sumbas 3 oksa anubiast ja 14 keskmist ahvenat 200L vees + 2 ca 8cm antsu.

Küsimus on antud näite puhul veevahetuse intervallis vms.
Lihtsalt anaeroobsete bakterite pidamine on kõige mugavam ja ka kõige odavam tegelikult.
Minu kastis maksaks ca 1 kuuline nitraadi/fosfaadi sisu umbes 100 eeki, kui ma ei kasutaks micromeci laadset toodet (mul on ehheim substrat pro jms. + 1L micromeci)
Liiter micromeci peab hetke prefiltratsiooniga vastu umbes aasta, kui mitte enam - ma loodan. 50.- eest Clearmec plusi peab praegu vastu 2 kuud.
Kui ma kasutaksin vaid svamme või/ja plastis biopalle, siis peaksin ilmselt vähemalt 40% vett nädalas vahetama, nagu iga jumala taimedeta ahvena biotoobi pidajat hoiatatakse.
Automaatse veevahetuse korral muidugist teine lugu, aga mul ja enamusel ei ole seda võimalust.

Keskmine Eesti kast on aga tõesti paari kolletuva taime ja sentimeeter poole liitri vee kohta kaladega.

Oh jumal kui segaselt ma kirjutan :)
Asja mõte on saada nitraadid ja fosfaadid norm tasemele üleasustusega või taimedeta kastides.
Eriti kaitsetud on ahvena biotoobi sellid, üleasustus ja taimi pole.
Autor:  Rein [ Reede Apr 17, 2009 04:25 ]
Teema pealkiri: 
AzA kirjutas:
Näiteks minul aga on nii, et kui kasutaksin filtris svamme, siis oleks 3-4 päevaga nitraadid üle 50-e. Kasutan vaatamata 1L micromecile ja 1L muudele kividele siiski ka clearmec plusi ja konstruin spetsiaalset nitraadifiltrit.
Oot, kas väidad et Micromec sisu korral filtris lagundatakse ka nitraadid ja fosfaadid ära? Kui jah, siis millisteks ühenditeks?
Kui see tõesti nii peaks olema siis on Micromecil küll mõte olemas - küll sootuks teistel põhjustel kui seda algselt serveeriti, taimeakvasse ta siis on muide lausa ebasoovitav. Et kel taimed kiduvad peaks igaks juhuks mõtlema kas filtris pole äkki Micromec taimede eest nitraate ära varastamas? ;)
Update: lugesin, tõesti tootja nii väidab ja küllap see nii on kah - mitte küll fosfaate, kuid nitraate tõesti peaks lagundatama. Ja paistab et vee voolukiirus on tõesti asja juures oluline, kiire läbivoolu korral nitraatidega asjaks ei lähe.
Autor:  tv [ Reede Apr 17, 2009 04:52 ]
Teema pealkiri: 
Anaeroobsed bakterid oskavad NO3-mest teha N2-e. See protsess toimub ka näiteks põhjapinnases. Lisaks lämmastiku-tsüklile töötlevad bakterid ümber ka suures suures koguses orgaanilis ühendeid, niiet neist saab lõpuks CO2, vesi ja veel üht-teist.
Autor:  AzA [ Reede Apr 17, 2009 05:38 ]
Teema pealkiri: 
Fosfaate eemaldan Clearmec plusiga esialgu, pole veel avastanud võimalust ilma spetsiaalse kraamita temast lahti saada. Kanistrimeestele maksab lõbu 800.- tuuri pluss meedia, mis tahab paari kolme kuu tagant vahetust ca 200 eeku liiter:
http://www.aqua-medic.de/seawater/en/13/phosphatfilter1/
Ilmselt panevad mingid bakterid ka fosfaate nahka .... ma arvan nii, mitte ei väida. Aga ilmselt nii väheses koguses, et akvas kasu ei ole.
Kuidas muidu malawais fosfaatide üleküllust pole ...mmm.... meeletu veeringlus rohelise poolega? Meibi, pean uurima.
Esialgu pole fosfaatideni jõudnud, kasutan kiiret clearmec plusi.

On lausa spets keemiata nitraadifiltreid olemas, esimene, mis pähe kargas:
http://www.aqua-medic.de/seawater/en/13/NR%205000/

Vaata selle eluka läbivoolu tunnis. Tüüp on 30L :) Micromeciga tuleks vee läbivoolu suurendada kohe ikka nii, et on suurendatud 1000L/h ilmselt töötaks, biopallidega vähendada arvan ca 10L/h. Svammiga peaks ka vee läbivoolu madalal hoidma.
Kui micromeciga asi 10L/h käima panna, siis 9L meediat oleks ilmselt täiesti kasutu.
Idee selles, et ette poole tekivad aeroobsed bakterid, kes imevad hapniku, nii saavad taha anaeroobsed löögile. Sellepärast pannakse biokivid alati kõige viimaseks.

Anaeroobsed bakterid eraldavad enamjaolt co2, aga ka lämmastikühendeid nagu tv ütles - ma pole keemik, ilmselt on tv väites asi täpselt öeldud.
------------------

Kogu asja võib kokku võtta sellega, et süsteem tuleb harmooniasse viia.
Ei saa ka sina Rein ilma anaeroobseteta hakkama, sul aga on neid naa vähe vaja, et kastis olevad ja filtris tagapool pesitsevad, saavad asjaga hakkama.
Suurenda filtri läbivoolu 10x ja on sul nitraatidega jama lahti. Kui Filtrid määrduvad, siis enamjaolt saab kohe puhastamisvajadusest selle järgi aru, et nitraatide tase langeb - lihtsam on muidugi näpuga läbivoolu proovida :)

Taimeakvades on nitraatide vaegus sageli tingitud valest biofiltratsioonist.
Autor:  tv [ Reede Apr 17, 2009 06:21 ]
Teema pealkiri: 
Minumeelest meremees Albert mässas kunagi mingi dentrifikatsiooni filtriga, mõõtis redokspotensiaale filtri sisendis ja väljundis jne. Samas, näiteks elus kivi mereakvaariums toimib kah nii, et kivi sisemuses anaeroobsed bakterid toimetavad ja muudavad nitraate seal sees lämmastik-gaasiks. Naaberfoorumist ehk leiab rohkem infi selle kohta.

Bakterid elavad enamasti millegi pinnal ja kasvatavad enale ümber paksu kihi (enda mõõtmetega võrreldes) orgaanilist sodi (biofilm), mille sees on vähem ja rohkem aeroobseid kohti, niiet aneaeroobsed tegelased võivad aeroobsetega ka kõrvuti elada, kui neid ei segata.

Aeroobsed bakterid siiski eraldavad enamasti CO2-te, st. põletavad orgaanika CO2-ks ja veeks. CO2 on põlemise lõpp-produkt ja sellest midagi enamat kätte saada on raske. Peale taimede ei tunne selle ühendi vastu suurt keegi huvi.

Tsiteeri:
Taimeakvades on nitraatide vaegus sageli tingitud valest biofiltratsioonist.

Huvitav tähelepanek, pole sellele kunagi selle kandi pealt mõelnud.


P.S Ma pole ka keemik, aga midagi on koolist meelde jäänud.
Autor:  AzA [ Reede Apr 17, 2009 06:29 ]
Teema pealkiri: 
Meremeeste akvaariumite omapära on meeletu powerheadide võimsus.
Ega sisuliselt ka mageveekas poleks biokive vaja, kui ütleme 200L kasti mingi selline 6000L/h pump ringi käima panna ja asja sisse 50 kilo poorseid kive laduda .... võrdub sisuliselt biofiltriga on aga ilmselt kordades tõhusam :) Ma üritan sedasama asja teha kohe varsti malawi biotoobis.

Nii palju lisan sulle tv juurde, et ilmselt rohevetikad tarbivad co2-te, ma uurin oma algoloogilt üle.

Mul kuul tublisti koos ka juba, parem edasi vaikin, muidu panen jällegi sellise nalja, et ANaeroobsed eritavad CO2-te ... jajah sünteesivad seda vesiniku ja lämmastiku molekulidest või veel midagi lollakamat.
3. leht 4-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/