| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Eheim Proffessionel mure https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=1&t=14863 |
2. leht 3-st |
| Autor: | kpl Kalake [ Esmaspäev Veebr 09, 2009 12:01 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tegelikult on 26 ja 28 tootlikuse vahe väga väike, 100 l/h ainult. |
|
| Autor: | MARKO [ Esmaspäev Veebr 09, 2009 01:40 ] |
| Teema pealkiri: | |
kpl Kalake kirjutas: Tegelikult on 26 ja 28 tootlikuse vahe väga väike, 100 l/h ainult.
Arvata oligi kui pump ise on neil sama. Ehk siis: " Valige suure varuga välisfilter!" |
|
| Autor: | AzA [ Esmaspäev Veebr 09, 2009 02:52 ] |
| Teema pealkiri: | |
Sisefiltriga sama lugu. Ja eriti juhul kui taimedega mässata ei viitsi ning kalu palju. |
|
| Autor: | UARU [ Esmaspäev Veebr 09, 2009 10:43 ] |
| Teema pealkiri: | |
mrk kirjutas: no ma j6udsin ka selleni ja l6ikasin voolikud lyhemaks ... se on a la nagu nt note akudega kus lubatakse 6 tundi aga tegelik kasutusaeg on 3... Vooliku pikkus ei mängi ju mingit olulist rolli. Võimsus kahaneb ikka veesamba kõrgusega.Ehk siis peaks sa filtri kõrgemale tõstma või siis  akva madalamale laskma
|
|
| Autor: | kpl Kalake [ Esmaspäev Veebr 09, 2009 12:03 ] |
| Teema pealkiri: | |
AzA kirjutas: Tehase l/h võib kohe 2-ga jagada, pigem juba 3-4-ga.
Minu 2026 annab 1.20m üles, kusjuures otse üles 360-380 L/h. Manuaal ütleb 950, see on ehk nii madalamale ja 10cm voolikuga ning ilma sisuta. See 950 on pumba väljundvõimsus 0 kõrgusel ( nagu kõikidel pumbapeadel). Eheimi ideoloogia ongi see, et rohkem pole alati parem, vaid filtrite puhul on põhirõhk võimalikult efektiivsel bioloogilisel filtreerimisel, s.t. et oluline on veevoolu optimaalne kiirus läbi materjalide. Vähem pole hea ja rohkem ei anna lisaefekti (bioloogilise filtreerimise küljest vaadatuna). |
|
| Autor: | mrk [ Esmaspäev Veebr 09, 2009 09:45 ] |
| Teema pealkiri: | |
nii mul lahenes asi sellega et lisafilter puhastas h6ljumi ära ... jutu moraal kalakesele on see et kui myyte koos akvaga siis myyge ikka suurem et jama poleks |
|
| Autor: | kpl Kalake [ Esmaspäev Veebr 09, 2009 11:00 ] |
| Teema pealkiri: | |
100 l üle on suurem. Nagu juba enne kirjutasin, pole 2226 ja 28 suurt vahet ( kui veel kivide takistus ka otsa arvestada, siis vahe oleks veel väiksem), pigem hakkab mängima just bioloogiline filtri mass ja see ei puhasta seda hõljumit. Võiks välja selgitada millest sade tekkis ja selle teket edaspidi vältida. Kui tahad suuremat filtri läbivoolu, siis tuleb biloogiline materjal mehaanilise vastu vahetada, svammidega on takistus väiksem kui kividega. |
|
| Autor: | AzA [ Esmaspäev Veebr 09, 2009 11:35 ] |
| Teema pealkiri: | |
kpl. kalake: siis tekib mul küsimus, et peaksin effektiivseimaks filtratsiooniks järelikult filtri 0 kõrgusele panema Eheimi ideoloogia järgi? (kuna vähem pole hea ja 0 kõrgusel on 950L, minu kõrgusel aga 400 ümber.) |
|
| Autor: | kpl Kalake [ Teisipäev Veebr 10, 2009 11:32 ] |
| Teema pealkiri: | |
AzA kirjutas: kpl. kalake: siis tekib mul küsimus, et peaksin effektiivseimaks filtratsiooniks järelikult filtri 0 kõrgusele panema Eheimi ideoloogia järgi? (kuna vähem pole hea ja 0 kõrgusel on 950L, minu kõrgusel aga 400 ümber.)
Eheimi ideoloogia järgi peaks filter asetsema selles piires, nagu tootja ette näeb. On olemas optimaalne veevoolu kiiruse vahemik läbi filtri (milleks loomulikult ei saa olla pumba väljundvõimsus), millest vähem pole hea, kuna liiga aeglase vooluga tarbivad esimestes filtrikihtides elutsevad bakterid eluks vajamineva hapniku ära ning viimastes kihtides ei pruugi mürkainete lagundamiseks vajalikku kolooniat seetõttu tekkidagi. |
|
| Autor: | AzA [ Teisipäev Veebr 10, 2009 02:17 ] |
| Teema pealkiri: | |
Seega on täiesti võimalik, et näiteks 2026 vs. 2028 osutub esimene effektiivsemaks 
Olenevalt siis kui kiiresti vesi läbi voolab. Aga see vast juba tähenärimine, peamine on see, et tavalise konfiguratsiooniga - filter akvaariumi all ca meeter või enam, kuna ülejooksud on üle akvaariumi ääre - tuleb jagada 2-3ga pumba võimsus, et saada vähemalt mingigi tegelik filtri läbijooks ilma mõõtmata. Iseasi, kas selline tähenärimine mõistlik on
Aga sellegipoolest hea teada. Tänud sulle. |
|
| Autor: | heixer [ Teisipäev Veebr 10, 2009 10:23 ] |
| Teema pealkiri: | |
Mina sain abi voolikute väljavahetusest jämedamate vastu ja loopides välja järsud 90*nurgad.Flöödi tegin pikema(rohkem auke) Enam ei kurda . |
|
| Autor: | -Karl- [ Teisipäev Veebr 10, 2009 11:16 ] |
| Teema pealkiri: | |
heixer kirjutas: Flöödi tegin pikema(rohkem auke)
"ideaalne" on flööt siis kui temas olevate aukude kogu pindala on võrdne flöödi enda ristlõike pindalaga. Kui aukude pindala on ristlõike pindalast väiksem, on veevool takistatud, kui suurem siis flööt ei tööta ühtlaselt...st, suunaga flöödi lõpu poole veevool nõrgeneb. noh...lihtsalt infoks |
|
| Autor: | käpik [ Kolmapäev Veebr 11, 2009 02:16 ] |
| Teema pealkiri: | |
AzA kirjutas: peamine on see, et tavalise konfiguratsiooniga - filter akvaariumi all ca meeter või enam, kuna ülejooksud on üle akvaariumi ääre - tuleb jagada 2-3ga pumba võimsus, et saada vähemalt mingigi tegelik filtri läbijooks ilma mõõtmata.
selles asetuses see 1m ei tule arvesse tõstekõrgusena, sest välisfiltri sisse- ja väljavool jõuavad üles samale tasapinnale ja tasakaalustavad üksteist. Välisfiltri võiks teoreetiliselt ka keldrisse paigutada, ajab ikka vett ringi, voolikute pikkus võtab siis tootlikkuse alla. Tõstekõrgus oleks siis kui välisfilter panna sumbast vett üles pumpama, siis hakkab see 1m kõrguse veesamba rõhk pumbale vastu ja tootlikkus hävib. jäme voolik on parem kui peenike lühike voolik on parem kui pikk sirge voolik on parem kui 90 kraadiste pööretega voolik mida vähem takistusi pumbale, seda paremini töötab. Tegelikult ei saagi aru, miks välisfiltritel seda tõstekõrgust märgitakse. Kus seda teadmist vaja on ? Kas seal, kus filtri sisendi ja väljundi ots asuvad eri kõrgustel (väljund kõrgemal ) ja siis näiteks 1/2 tõstekõrguse juures on järel 1/2 max tootlikkusest?
|
|
| Autor: | käpik [ Reede Apr 03, 2009 05:53 ] |
| Teema pealkiri: | |
Väärt riist tuli "kapist välja" ja läheb mõõtmiseks
Siit ei saa eriti vastust teemaalgataja küsimusele, miks sodi akvas ringi lendab vaatamata välisfiltrile. Filter pidi olema väga nõrk pidevalt juurdetekkiva sodi suhtes või oli filtri sisu liiga hõre. Kumbki võimalus ei tundu päris tõenäoline. Ei olnud kirjas, mis kalad seda läbu tekitavad. See, kas on parem filtreerida hõredama filtriga ajaühikus kiiremini või teha tihedam filter väiksema läbivooluga, oleneb konkreetsest olukorrast, mis iseloomuga sodi on ja kui kiiresti seda juurde tekib. Proovisin saada kaks head omadust korraga - mehaaniliselt tihe filter ja samal ajal ka kiire läbivool. Peamine põhjus oli proovida, kuidas ja kui kiiresti ummistub välisfilter, kui selle viimases filtreerimise astmes kasutada JBL symec micro filtrikangast. Väga tihe materjal. Üldise arusaamise järgi peaks see ummistuma väga kiiresti. Oli ka tahtmine proovida, kui palju veevoolu kiirust saaks välisfiltrile juurde anda lisapumbaga, mis ühendatud filtri väljundi poole, nii et töötab filtri pumbaga järjestikku ja igal juhul kiirendab veevoolu: 
Pildil pumbast paremal on suur co reaktor, mis vee liikumise kiirust ei mõjuta. Selle ühendused on ka jämedamad kui 16/22 voolik. Lisapump Eheim Compact 3000+ (mootor 66w), mis võrreldes filtri enda pumbaga (25w) on päris härg. Küsimus on, kas sellele võimsusele ka mingit rakendust selles olukorras leidub. Pumba test normaalses olekus:http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=13620&postdays=0&postorder=asc&start=30 Mõõtmise juures nüüd sellised olud: akvaarium 400L, keskmiselt asustatud (15 kala, a´5-10cm);palju elustaimi Filter EHEIM pro2 2028, filtri täide:alumised 2kasti nagu tavaliselt - "makaronid" ja biosubstraat+1peene struktuuriga filtripadi. Ülemine kast filtrivilla täis topitud, 3kihti: 
Lisapump EHEIM Compact 3000+ Voolikud akvaariumi külge ühendatud läbi põhja, voolikute kogupikkus 2,3m. Alguseks pilt Filtax materjali paigutusest filtris: 
Kanga tükk on lõigatud iga serva poolt 1cm suurem ja see 1cm siis metalljoonlaua abil allapoole karbi ja filtri kesta vahele topitud. Alla mineva toru juures on ka võimalikult tihe ühendus tehtud. Igal juhul kogu vesi käib läbi Filtax´i. Pilt tehtud peale 2-e nädalast filtreerimist. On näha et roheline rest, mis Filtax´i peale käib, piirab natuke kasulikku pinda, vöib-olla 1/4. Filtax on aga 1,5mm paks ja selline pealtpoolt piiramine vist läbivoolu ei mõjuta, sodi koguneb alumisele pinnale: 
Päris jube pilt, see on kogunenud kahe nädalaga ja võiks arvata et siit kuigi palu vett enam läbi ei käi. Filtrivill ega ka filtriga kaasas olevad materjalid sellist soga ei püüa. Ülemine kastitäis villa võtab siiski kinni kõik selle, mis muidu Filtax´i pinna kiiresti ära ummistaks. Veevoolu mõõtmise tulemused on natuke üllatavad just selle poolest et Filtaxi mõju voolu kiirusele ei ole nii hull, nagu oletasin. Mõõtsin kolme erineva filtri olekuga: 1. Filter + Filtax + voolikud töötanud 3kuud ilma puhastamata. 2. Filter ja voolikud läbi pestud, uus Filtax 3. Filter ja voolikud pestud, ilma Filtax´ta Mõõtsin kahe erineva pumba võimsusega: 1. 2028 2. 2028 + compact 3000 
Näidud võivad olla natuke nihkes, akvaariumis on tagasivool viidud pinnase alla ja ma ei tea, kas see avaldab takistust tagasivoolule. Arvan, et ei, aga kui siiski, siis peaksid suuremad läbivooluhulgad olema tabelis olevatest veidi kõrgemad, üldpilt jääb samaks. Kahtlemata oleksid erinevates akvaariumides tulemused erinevad, filtri täitumine oleneb ju sodi hulgast, mida elukad toodavad. Kogu selle mässamise tulemuseks julgen teha järeldused, mis vähemalt antud olukorras tõepärased on: 1. 16/22 mõõduga voolikud piiravad veevoolu rohkem kui välisfilter ise, ja üle 700-800L/h neist läbi ajada hästi ei õnnestu. Võimsuse lisamine lisapumba abil ei anna suurt midagi. 2. Filtax toimib üllatavalt hästi ja on korduvkasutatav. Siin läbipestud tükk, mille omadused ei ole kuigi palju muutunud, läheb uuesti filtrisse: 
3. Nii rakendatud lisapump compact 3000+ töötab väga piiratud olukorras ja tekitab palju müra, koduses majapidamises, eriti padja läheduses ei oleks vastuvõetav. 4. Sellise filtreerimisega oleneb vee läbipaistvus juba ainult sellest, kui kiiresti kalad jõuavad põhjast midagi üles sebida, seal on alati midagi, mis vette hõljuma jääb. Kui on rahulikud kalad, saab vesi täiesti puhas. Tootja andmete järgi on Filtax´i tihedus midagi diatoomfiltriga võrreldavat ja on väga hea tulemus kui tavaline kanisterfilter selle töö ära suudab teha. Ma ei saagi aru, kuidas saab olla, et nii tihe materjal peale pikemat töötamist veel vett läbi laseb. Kas saasta kogunemine alumisele poolele on siin nii aeglane, et kiht aegamööda ise laguneb ja ei jõuagi sellise piirini, kus vesi läbi ei lähe ? Järeldused ei ole üldised, oleneb tingimustest. Tuleks proovida veel mõnes kastis. Kui keegi soovib, mul üks tükk seda Filtax´t üle, 2026/2028 filtri mõõt, võin ära anda. |
|
| Autor: | AzA [ Reede Apr 03, 2009 11:56 ] |
| Teema pealkiri: | |
16/22 voolikud ei tohiks küll piirata - ajan õhtul AM-le vooliku sisend otsa ja annan teada sulle. See Filtax on JBL Symec Micro? Hea võrdlus - tänud. Muide mõõtsin enda selle DIY peenfiltri läbivoole. 2 päevaga kukkus 4x. Ilmselt on asi suures pinnas. |
|
| 2. leht 3-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|