| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Valgustid märjad. https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=1&t=11695 |
2. leht 2-st |
| Autor: | mx [ Esmaspäev Mär 24, 2008 12:02 ] |
| Teema pealkiri: | |
renxx kirjutas: Hirmkuuma ballasti jutu võite ära unustada, sellega said hakkama ainult mehaanilised ballastid. Siinkohal üks küsimus renxx'ile: Mis on mehaaniline ballast? Juhul kui on mõeldud induktiiv ballaste, siis õige dimensioneerimise ja korrektse ühendamise korral pole kuumenemist oma praktikas kohanud. |
|
| Autor: | renxx [ Esmaspäev Mär 24, 2008 12:11 ] |
| Teema pealkiri: | |
mx kirjutas: renxx kirjutas: Hirmkuuma ballasti jutu võite ära unustada, sellega said hakkama ainult
mehaanilised ballastid. Siinkohal üks küsimus renxx'ile: Mis on mehaaniline ballast? Juhul kui on mõeldud induktiiv ballaste, siis õige dimensioneerimise ja korrektse ühendamise korral pole kuumenemist oma praktikas kohanud. Põhimõtteliselt neid samu silmas pidasingi. Nende miinuseks on raskus ja starteri juurde vajadus. On olemas kogemus Juveli originaalkomplekti valguse mehaanilise ballastiga, mis peale täispikka päeva töötamist oli nii tulikuum, et ei kannatanud käte vahele võtta ja sellest on tingitud nende originaalkomplektide valgustuse läbipõlemine. Ehitasin igatahes elektroonse ballasti peale ümber ja olen tulemusega rahul:) Õnneks on neid ümber suht lihtne ehitada aga siiski ei mõista miks sellise asjaga nii palju kokku hoitakse ja rahva raha välja petetakse. |
|
| Autor: | mx [ Esmaspäev Mär 24, 2008 12:47 ] |
| Teema pealkiri: | |
Samas võib välja tuua ka induktiiv ballasti põhilise plussi (mis samas on nn. elektroonilise ballasti miinuseks): induktiiv ballasti võib viia valgusti "torust" suhteliselt kaugele kartmata raadiohäireid ja muid nn. "pikkade juhtmete" probleeme. Teiseks mõningaseks plussiks on hind - induktiiv ballastiga valgusti ehitamine tuleb odavam. Ballasti kuumenemise ja valgustite läbipõlemise vahel tegelikult seos puudub. Ballasti kuumenemine annab ainult märku, et kuskil on midagi viga (valesti dimensioneeritud; kasutatud vale/võimsamat "toru"; kehvad ühendused jne). Valmis akvaariumide komplektidel on palju ka muid puudusi peale valgustite, ühesõnaga võib öelda, et kui ostsid valmis asja siis said päris hea tooriku millest teha üks korralik asi. |
|
| Autor: | markx [ Esmaspäev Mär 24, 2008 07:20 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tsiteeri: Ballasti kuumenemine annab ainult märku, et kuskil on midagi viga (valesti dimensioneeritud; kasutatud vale/võimsamat "toru"; kehvad ühendused jne).
Ballasti kuumenemine annab tavaliselt märku sellest, et ventilatsioon on sitavõitu, muude vigade olemasolu skeemis ilmneb palju kiiremini Küll aga on erinevatele võimsustele määratud torude katoodniitidel erinev takistus (üldiselt mida võimsam toru, seda väiksem takistuse väärtus). Eriti targad ja ilusad elektroonilised ballastid registreerivad selle väärtuse, mõtlevad välja mis toruga tegu on ja lülitavad ennast siis õige võimsuse peal tööle.....või siis vaikivad tõrksalt, juhul kui nad aru ei saa, mis elukas neile külge on ühendatud |
|
| Autor: | mx [ Teisipäev Mär 25, 2008 10:13 ] |
| Teema pealkiri: | |
Päris huvitav teooria induktiiv ballastide osas. Juhul kui nüüd natuke teoretiseerida siis saaks päris huvitava tulemuse. markx kirjutas: Võimsamate torude kasutamise kohta niipalju, et harju keskmisel ballastil on jumala suva milline toru tema otsas istub....ta piirab lampi läbivat voolu just selle võimsuse väärtuseni, mis tema näo peale on trükitud. Põlev luminofoorlambi toru ju praktiliselt ei oma elektrilist takistust ja tema võimsuse määrab ballast. . Lähtudes sellest väitest - näiteks kasutades 58W nimiväärtusega ballasti ja 18W luminofoortoru, siis saaksime et 18W luminofoortoru tegelikuks väärtuseks kujuneks hoopis 58W. Praktikas üsna nonsens = igiliikuri leiutamisega. Kui nüüd keegi arvab, et üritan propageerida induktiiv ballaste siis nii see ei ole. Eks see ole igaühe enda veendumuste ja eelistuste asi mida ta kasutab aga kogu jutu iva mida ma tahan öelda on see, et tehnika foorumis võiks siiski kasutada korrektseid termineid (renxx - mehaaniline ballast???) ja füüsika alustõdedest võiks ka nagu lugupidada. |
|
| Autor: | Felch [ Teisipäev Mär 25, 2008 10:23 ] |
| Teema pealkiri: | |
Teoretiseerime edasi... Induktiivne ballast (drossel ehk maakeeli paispool) - tekitab stardil kõrgepinge impulsi (koos starteri abiga) lahenduse süütamiseks; - piirab töö ajal toru voolu sest kui lahendus juba olemas, on tema takistus tõesti väga väike. Nii, võimsamatel torudel on võimsam ballast (induktiivtakistus väiksem). Ehk siis vool piiratakse kõrgemale väärtusele kui mõnele pisikesele torule jõukohane. Mõni neist põleb selle peale kohe maha, teine aga peab veidi vastu ja kuumutab drosselit. Stardil läheb suur vool läbi toru kütteniitide ja seega põlevad need esimese hooga. Ühe lühiskeerdudega (vigase) drosseliga põletasin 2 toru maha enne kui aru sain mis toimub... Ehk kokkuvõtteks: ei ole suva, millist toru millise ballasti küljes pruugib. Võivad isegi töötada kuid eluiga on lühem kindlasti. |
|
| Autor: | markx [ Teisipäev Mär 25, 2008 10:35 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tsiteeri: Lähtudes sellest väitest - näiteks kasutades 58W nimiväärtusega ballasti ja 18W luminofoortoru, siis saaksime et 18W luminofoortoru tegelikuks väärtuseks kujuneks hoopis 58W. Praktikas üsna nonsens = igiliikuri leiutamisega.
Miks see nonsens on?? Ja mis siin füüsika põhitõdedega vastuolus on?? Toru peale kirjutatud võimsuse nimiväärtus on lihtsalt optimaalne vastava toru mõõtmetest ja luminofoori koostisest lähtudes. See on sinna kirjutatud selleks, et me teaks millist ballasti valida. Toru on nulltakistusega element....ütle mulle kuidas me saame nullatakistusega elemendi nimivõimsuse ahelas defineerida tema enda elektriliste omaduste kaudu? Kui me topime 18W-le määratud toru 58W ballasti otsa, siis me loomulikult pumpamegi sellest torust 58W võimsust läbi. Me võime sama asja teha ka 5W säästulambi toruga ja ikkagi saame tarbitava võimsuse väärtuseks 58W. Muuseas sellist lampide "ülelaadimise" tehnikat kasutatakse väga tugevat valgust nõudvate nanomere kastide puhul, kus torude optimaalset võimsust rakendades lihtsalt ei ole võimalik piisavalt valgust tekitada. Loomulikult ei lähe kogu see võimsus valguseks, suhtelised kaod on suuremad ja luminifoorid väsivad üsnagi ruttu ära......sellepärast ongi torudele määratud optimaalne võimsus, mis tagab maksimaalse efektiivsuse ja pikaealisuse. Reaalse võimsuse aga määrab ballast, mitte toru. |
|
| Autor: | renxx [ Teisipäev Mär 25, 2008 11:07 ] |
| Teema pealkiri: | |
Põhimõtteliselt on tore jälgida seda ilusat teoreetilist juttu ja kõik on kõigist targemad, kuid siiski jääks tehtud teema piiridesse ja tundub et hakkab ennast ka ammendama juba. |
|
| Autor: | ainulaadne [ Teisipäev Mär 25, 2008 10:03 ] |
| Teema pealkiri: | |
Nii ta on Igatahes tänaseks on asi nii kaugele jõudnud, et otsustasin selle kompressori nurka jätta oma aega ootama. Nagu teada, ei ole need kompressorid just kõige vaiksemad asjad ka Ehk saaks seda valgustite märjaks saamist ära hoida ka pisut veetaset vähendades, praegu ta mul suht maxi lähedal, kuid see mullivaimustus läks hetkel vist üle ja mõtlesin, et võiks nüüd veidi rohkem taimedele tähelepanu hoopis pöörata. Ilusad taimed annavad akvaariumile kindlasti parema väljanägemise, kui mõnest kohast tulevad mullid |
|
| Autor: | Külaline [ Reede Mär 28, 2008 02:10 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tooksin siinkohal välja enda Juwel 180 kaane, kus kaane all on elektrooniline ballast 4x18w ning kaane tagumisel küljel renxxi abiga paigaldatud mehhaaniline ballast 1x18w. Siinkohal on 4x18w ballast töös olnud circa 2 aastat ilma tõketeta. Siit ka minu kõhklus jutust, et ballast ei tohiks ilma mingi kaitsekarbita kaane all olla. Pilt: http://foorum.akvarist.ee/album_page.php?pic_id=6718 |
|
| 2. leht 2-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|