foorum.akvarist.ee

Mul on üsna stabiilselt vee näitajad: pH 7,0; Kh 6°g; CO2 18 ppm; Gh 14°g. Kas suhteliselt kõrge Gh pärast on põhjust muret tunda? Kas ja kuidas seda alandada?

Gh pärast pole vaja muretseda. Minu kraanivesi on 30-35 dGH, nii et minu kõrval oled Sina lausa pehme vee omanik

Alandada saab destilleeritud vett lisades (sobib ka vihmavesi ja lumevesi). Ise panen põhiakvaariumis vihmaveega pooleks (hoian kareduse 15-17GH juures). Selle kareduse juures paljunevad Ancistrused edukalt, marja ja maime olen saanud ka kääbusguraamilt ja kudejatelt hammaskarplastelt (killid). Vahepeal pidasin ka skalaare (elasid ja kasvasid väga hästi). Konna ja maimuakvaariumites kasutan kraanivett karedus püsib 25 dGH juures (seistes vee karedus alaneb pisut). Ei ole täheldanud et keegi selle pärast kannataks.

Tegelikult on kalad tänapäeval väga tolerantsed. Kusjuures veega mängimine (vihmavee lisamine) peaks olema võimalikult vähene, sest iga veevahetusega "hüppavad" näitajad mõjuvad kahtlemata halvasti.

_________________
Anu

Imelik küll, kasvõi sinu Colisa labiosa'd ju tahavad, et Gh 5 - 8 dGH'd oleks... Olen kuulnud, et kalad harjuvad, aga kui ekstreemsega nad harjuvad ja mis lugu taimedega on?

Harjuvad tõesti üsna suurtes piirides...teine küsimus on muidugi selle harjutamise eetilisus, kuid see on juba liiga pikk teema ja suht subjektiivne...

gH 15 on täiesti mõistlik suurus Eesti tingimusis - mul on ta ligikaudu samasugune.
Taimede kasvu kohta võid pilte vaadata - väga sobiv. Järgmine teema on sellest tulenevad kH, pH ja CO2 näidud.

Teine teema on aga "maimuakvaariumis" kasutatav vesi @ 25 gH ...
Enamiku mõistlike kalade maimud panevad sellisesse keskonda sattumisel poole tunniga lusika lauale...
Paljud kindlasti peavad vastu ja üritavad kivi sees ujuda...

Niipalju siis lisaks et Colisa lalia isane ehitab regulaarselt pesa ja üritab kudeda. Lusikat pole keegi lauale pannud. Ancistruse maimud kasvasid ilusti üles ja läksid lemmikloomapoodi uut kodu otsima (2 pesakonda). Molli maimud praegu kasvavad aga nemad oleks ka soolase veega nõus nii et ei lähe vist arvesse.

Taimedega on nii, et kuna valgustus on niru siis ei olegi sealt mingit erilist kasvu oodata. Taimed on mul vaid põhiakvaariumis (72 l, 15 W lamp). Teistes taimi ei ole sest on ilma pinnaseta - lihtsam puhas hoida.

Tunniga paneksid maimud lusika lauale siis kui ma nad 15 kraadisest veest otse 25 kraadisesse viskaks. Ancistruse maime harjutasin uue veega kaks nädalat ja kõik 47 maimu kasvasid üles. F gardnieri maimud on järkuvalt vihmavee peal, sest maimud väiksed ja õrnad alles. Kui suuremaks kasvavad ja hakkavad igapäevaseid veevahetusi nõudma, siis lähevad ka kraaniveele üle.

_________________
Anu

Vot, vot - sedasorti täpsustamist ma ootasingi.
Aitüma - rõõm lugeda, et keegi ka produktiivse kalandusega tegeleb.
Siiski ootaks rõõmuga pilte ja asju taoliste tegevuste/tegemiste kohta.

Edu

Miks inimesed kasutavad vihmavett? Kast destilleeritud vesi ei oleks mitte kindlam variant? Vihmavesi ei ole enam aastaid just kõige tervislikum vesi. Muidugi oleneb ju piirmonnast, narvas ja kundas küll ei soovitaks vihmaveega katsetada, ega vist tallinnaski parem ole

Eks see kasutamine vast eksperimentaalne tegevus ole siiski.
Kui aga mitte, siis ilmselt on oma räästas ja oma tünn, kust seda vett tasuta hankida.
Destvee järel käimine on vast suht kulukas suurema kasti korral - isetegemine samuti kallis ja töömahukas ?

Testvee valmistamine ie ole eriti kallis, idee on ju lihtne, paned vee keema ja korjad auru kontenseerimisega välja, saadki testileeritud vee, sama ideoloogiat kasutatakse ka puskari ajamisel(vaevalt lõkke tegemine kallis on). Aga vähe mõistlikum on destvett apteegist osta(apteek peaks ikka olema sihuke kus kohapeal veel rohte valmistatakse). Kui on veel tutvusi siis saab suht odavalt vee kätte.

destvee valmistamine pole jah eriti keeruline, võib ju lausa kodus mingi aparaadi üles panna. AGA : kõik oleneb kogustest ! mul on 190 liitrine akva, karedus on selline, et jookse peaga seina. selleks et saada karedus normaalseks , läheks vaja vähemalt 50 (viiskümend) liitrit destvett. kodustes tingimustes annab ikka destilleerida või kuidas... ? sama nali on ka apteegist toomisega. vesi iseenesest ei ole kallis, kuid kogus teeb hinna vastuvõtmatuks. Oletame, et destvee liiter maksab 4 krooni (võib ka kallim olla, pole täpselt uurinud) - see tähendaks iganädalast täiendavat 200 kroonist kulutust. kuus keskmiselt 800 krooni. paneb mõtlema, või mis...

_________________
Trespassers will be shot...survivors will be shot again. Küsimuste, probleemide ja arusaamatuste korral palun pöörduda otse. Ristisõda professionaalse kretinismi vastu...

No kuda ta kallis ja töömahukas ei ole siis, kui sul on vaja teda mõni pang ikka teha
Tegelikult on see destveega mässamine nii või teisiti suht tülikas regulaarettevõtmine...

Ma saan aru, et sul on tutvusi

Tutvusi oleks, hinda ei tea, aga samas apteegist 50 liitrit ära vedada on omaette ettevõtmine(eriti kui seda üle nädala teha ). Kahjuks on tutvused teises eesti otsas. Et nendest pole ühesõnaga sittagi abi.
50L ise destileerimise kohta ütleks, et destilleeritakse samakast jus suuremaidki kogused köögi nurgas . Üldiselt kui kalad karedusest välja ei tee siis pole ju hullu.

Üks idee oleks veel, pesumasina sissvõtu voolikule ühendatakse mingi mehhaaniline filter, vee pehmendamiseks. Võibolla oleks sellest abi kareduse vähendamisel, kuid mis keemiat see kasutab ei oska õelda.

Mhhh ..... mõõtsin nüüd kah (tegelikult esimest korda 2 kuulise akva ajaloos) igast asju. kasutasin SERA teste .... Ei tea kas asjalikud?
Sain sellised tulemused:
pH - 8
gH - 20 (miskit ühikut)

NO2-N < 0,1 mg/l
NO2 < 0,3 mg/l

kH teti ei ole kahjuks ...
Kuna teste tegin esimest korda, siis andke märku, kui miskit väga sürr on ... võisin vabalt miskit valesti teha ....
Kui nüüd tulemused õiged, siis iseenesest võik ju peale gH kõigega rahul olla (pH loodan CO2 mehhanismi ehitamisega alla saada) ... või mis?

Mõõtmised tegin enne veevahetust (nädal peale vahetust).

_________________
126L - 13.08.2011 uuesti käivitatud (eks näis, mis saab).
Vanasti oli nii ...