| Täna toimus mul akvas eksperiment, mida ma polnud plaaninud. Märkasin, et vesi on kuidagi piimjas, hakkasin uurima, milles asi. Selgus, et mu CO2 reduktor oli miskipärast otsustanud vunki lisada, mulle lugeda oli võimatu, sest mullilugejas lihtsalt kobrutas ning CO2 difuusorist tuli ühtlane gaasijuga. Kui kaua see nii oli olnud, ma ei tea. Pakun, et vähemalt tunde. Küsite nüüd, millised olid kaod. Null! Kalad ei teinud teist nägugi, teod toimetasid ka tavapäraselt.
Siin on aga üks oluline nüanss - akvas veepind liikus ja päris võimsalt. Mõni aeg tagasi oli veevool sumbunud ja veepinnale oli tulnud proteiinikiht ning kalad hingeldasid veepinnal, siis sai veevool tugevaks timmitud. Ehk siis paistab, et CO2 üledoos on ohtlik eeskätt siis, kui hapnikusisaldus vees on napp. Kui veepind korralikult liigub, on üsna keeruline kalu ära gaasitada. Kui veepind ei liigu ja eriti kui peal on proteiinikiht, mis gaasivahetust takistab, on CO2 lisamisel oht kaladele tõsine.
Update: kahjuks alles hiljem tuli mõte, et oleks pidanud seda värki filmima. Kui näed sellist jama, siis on esimene mõte asi ära fixida...
|
Otsi
Postitatud: Teisipäev Jaan 28, 2014 11:10 