foorum.akvarist.ee

Selle mädamunahaisulise boileri veega on inimestel akvaariumitäite kaupa kalu surnud küll. Enamasti seda jama küll pole ja boilerid toodavad normaalset vett.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

Mul on kõige suurem 900-liitrine + siis veel muud pudinad (240-, 128-liitrine ja veel väiksemaidki). Kokku üheksa akvat. Tänu iganädalasele vahetusele kuuluva suht suure veekoguse tõttu on paigaldatud mul köögi kraanile alla kappi lisasegisti, kuhu veel lisatud filtrerimiseks pael- või nöör- ning söefilter. Sealt siis timmin akvasse lastava vee temperatuuri (suvel jahedam, talvel soojem). Aeg-ajalt saab filtreid vahetatud. Lähevad üsna koledaks teised. Tundus, et kevadel, veesulamise ajal, tekkib saast filtrise kiiremini.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Filtri suunas hakkas minugi mõte liikuma. Midagi sellist peaks likvideerima nii kloori- kui bakterihirmu (0,3 mikromeetrit peaks alla neelama enamiku bakteritest). Ei leidnud küll täpset spetsifikatsiooni, mida ja kuidas filter püüab. Üksikasjalikum ülevaade filtreerimisest on toodud sellisel filtril, aga see on muidugi oluliselt kallim.

_________________
180 l - elustaimed, õnateod, harjasninad, pärl-niitguraamid, siiami vetikamugijad, Venezuela kääbuskiriahven, punakõht kristallahvenad.
12 l & 2 l - elustaimed, mudatigulased, labatigulased, põistigulased
www.insulaar.eu
www.imeiluseesti.eu

Kui Sa nüüd minu jutu peale reageerisid, siis mul on käigus too süsteem julgelt juba aasta või poolteist. Tundub, et õigustab end. 900-se puhul pole ju mõeldav, et kusagil suuremas koguses ämbreid hoiad. Seda enam, et korter kahetoaline. Niigi üks tuba akvade all.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Aga kuidas Sa sellest 900-liitrisest vee minema saad ? Käid nii 20 korda ämbriga vannitoa vahet ? Või oled leiutanud mingi sifoonipikendusvooliku ?

_________________
180 l - elustaimed, õnateod, harjasninad, pärl-niitguraamid, siiami vetikamugijad, Venezuela kääbuskiriahven, punakõht kristallahvenad.
12 l & 2 l - elustaimed, mudatigulased, labatigulased, põistigulased
www.insulaar.eu
www.imeiluseesti.eu

Nii. Paistab et veetemperatuuri parajaks timmimine sooja veega on suht tavaline. Aga ilmselt peab igaüks ise hindama, kas soe vesi mis kraanist tuleb, on kasutatav. Kui juba mädamunalõhn on tunda, siis sellist vett ei riskiks kindlasti kasutada, nagu ka sellist kus paistab roostet, hägu jms.
Muuhulgas sain teada et on piisavalt selliseid kodanikke kes teevad veevahetust kord aastas ja isegi veelgi harvem, ilma et see probleeme põhjustaks.

Insulaar: "Aga kuidas Sa sellest 900-liitrisest vee minema saad? Käid nii 20 korda ämbriga vannitoa vahet? Või oled leiutanud mingi sifoonipikendusvooliku?"

Vot, Insulaar, said 2-liitrise minult, aga 900-liitrist vaatama ei tulnud!

On meil pump abiks sifoonimisel. Mul insenerist abiline valdab perfektselt seda teemat. Lühidalt - sifoon akvasse vette ja tolle teine, vooliku ots, ämbrisse. Sifoon käima. Kui mõningane kogus vett ämbris (piisavalt pumba uputamiseks), siis too ka ämbrisse. Pumba otsas on pikk voolik, mille ots vannis. Ja nii ta läheb Stroomi randa või kuhu iganes. Ämbritega tõesti ei jookse.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Nii enam-vähem normaalse kalade asustustihedusega akvaariumis ? Mis nitraatidest saab ? Kas tõesti on ka koduses akvaariumis võimalik tekitada täislämmastikuringe, kus taimed kogu NO3-e absorbeerivad? Ei tea, mitu liitrit selline ökosüsteem olema peaks...
(See on juba uus teemaettepanek Reinu blogisse )

_________________
180 l - elustaimed, õnateod, harjasninad, pärl-niitguraamid, siiami vetikamugijad, Venezuela kääbuskiriahven, punakõht kristallahvenad.
12 l & 2 l - elustaimed, mudatigulased, labatigulased, põistigulased
www.insulaar.eu
www.imeiluseesti.eu

Need on low-tech akvad mõõduka asustusega. Sel teemal on samuti kirjutamine plaanis. Hetkel aga üks tiba keerukam asi käsil, üritan mngeid pilte sorgeldada.

Sifoonimine ja veevahetused on olulised ja vajalikud, kuid nendest ei piisa alati optimaalsete tingimuste säilitamiseks. Nad on liiga aeglased ja sageli tagajärgi likvideerivad vahendid. Ammoniaagi/ammooniumiga seotud mürgistused on sageli nii kiired et isegi veetestid ei tarvitse selliseid ammooniumi sööste (ammonium spike) registreerida. Küll aga tekitavad nad heal juhul stressi, apaatsust ja vastuvõtlikust teistele haigustele akvaariumi faunas, tundlikele liikidele (mõned krevetiliigid) on need surmavad.
Küll aga jõuavad sellistele ammooniumisööstudele reageerida kiirekasvulised vetikad. Mul on oma akvaariumis olnud üks teatud juusvetika liik olnud heaks indikaatoriks ammooniumisööstudest, Ta ilmub ei kuskilt ja ka kaob samamoodi kui veeolud paranevad.

Tahtsin oma kogemusest Reinu jutule lisada et vundamentaalselt oluline on õige jõudlusega filtri valik. Kuldne reegel on valida 2 - 3 korda suurema jõudlusega filter kui filtri tootja antud akvaariumi mahule ette näeb. Ainult nii saab tagada koos sifoonimise ja vee vahetustega vee kvaliteedis stabiilsuse. See on valusalt tulnud kogemus.

Kust siis tead et tegemist on just ammooniumiga seotud probleemidega?
Et nii kiire muutus, et test ei reageeri, aga vetikad jõuavad selle ajaga kasvada?
Seachemi ammoniaagi indikaator reageerib 15 minuti jooksul, et vetikad siis ilmuvad kiiremini või?
Ammoniaak/ammoonium ei ilmu minu teada eikusagilt minutite jooksul. Kui ka tekib midagi, mis hakkab akvas lagunema, siis ka lagundamisprotsessi jaoks vajalike bakterite paljunemine nõuab aega. Kui autotroofsed (nitrifitseerivad) bakterid vajavad populatsiooni kahekordistamiseks 15-24 tundi, siis heterotroofsed saavad tõesti hakkama 15 minuti kuni tunniga - no mina saan küll testid tehtud kiiremini kui 15 minutiga, ja vaevalt ka populatsiooni kahekordistamine on piisav väga äkiliseks ammoniaagi tekkeks.
Filtri üledimensioneerimine küll annab mõningaid eeliseid, aga iseenesest pole küll mingi kohustuslik asi. Oluline on tagada ühtlane veevool akvaariumis, seda saab aga isegi tsirkulatsioonipumbaga korraldada. Filtriga on see nüanss et kui ta ummistub, siis veevool sumbub ja kui akvas on palju kalu, võib juhtuda et vette ei jõua piisavalt hapnikku ja siis on muidugi probleemid. Võimsama filtri korral on see risk väiksem ja vajadus puhastamiseks tekib ka harvem.
Veel. Kui filter ummistub ja hapnikutase vees langeb siis võib ka juhtuda et heterotroofsed bakterid hakkavad hoopis nitraate konverteerima tagasi nitritiks ja ammoniaagiks. Kui suur see tõenäosus on ja kui kiirelt see toimuda võib, ei oska küll kahjuks öelda - küll on see üks väheseid variante mida ette kujutan ülemäärase ammoniaagi ootamatu tekke võimaliku põhjusena.
Ja veel - seda kujutan küll ette et kui mingi kala otsad annab ja akvaariumis vedelema jääb ööpäevaks, siis võib selle ajaga ammoniaaki tekkida küll - kuid see ei kao hetkega kuhugi ja on ka testiga mõõdetav.

Kujutan ette et väga väikestes kontsentratsioonides kõigub ammoniaagi tase keskmise biokoormusega akvaariumis pidavalt laguneva kalatoidu jääkide, orgaanilise sette, põhjasetete häirimise jms. tõttu ega ole absoluutne null - vastasel korral ei oleks nitrogeenbakterite koloonial eluks vajalikku "ainest". Kui kõikumiste ülemist "teravikku" filter ära ei silu, teevad seda väikeste kontsentratsioonide korral vetikad ja taimed (ja väidetavalt kiirelt) kuid ammoniaagi/ammooniumi lühiajaline negatiivne toime võib siiski aset leida.
Sellest ka nimetus "ammonia spike".
Jutt on mürgitusest mida on raske tuvastada, ei mõelnud sellega surnud kala või ülesöötmist. Muidu vee kvaliteedi suhtes tundlikud kardinal tetrad ei tee selliste "sööstude " peale teist nägugi, otocinclused ja krevetid muutuvad apaatseks, nõrgemad krevetid surevad.
See vetikas, mida ma eespool mainisin on tõesti äärmiselt kiire kasvuga ja ilmub üleöö (kuid sama kiirelt ei kao). Pärast teise filtri lisamist pole seda vetikat enam näinud. Oluline pole seejuures mitte niivõrd nitrogeenbakterite koloonia suurus vaid see kui kiirelt kogu akvaariumi vesi kogu ulatuses filtrit/koloonia osa läbib. Ja ei oleks "seisva veega" akvaariumi piirkondi.
Olen veendunud et selline puudulikust biofiltreerimisvõimsusest tulenev ja raskelttuvastatav ammooniumimürgitus on kaudselt paljude probleemide algpõhjuseks. Tõestada ma seda ei saa, avaldasin vaid arvamust. 2 - 3 korda suurema jõudlusega filtri valik ei ole minu väljamõeldis, jõudsin lihtsat samale järeldusele. Asja mõte oli selles et peale veevahetuste on ka oluline filtri jõudlus ja et ainult veevahetustega vee püsivat kvaliteeti alati hoida ei saa - et vee kvaliteedi stabiilsuse alus on mõlemad koos.
Ei soovi vaielda, avaldasin vaid oma arvamuse lisainformatsiooni mõttes.

Eheim väidab vastupidist: oluline on bakterikoloonia suurus ja suurem vee voolukiirus läbi bakterikoloonia ei anna lisaefekti. Ehk bakterite jaoks on olemas mingisugune optimaalne voolukiirus, mille juures töödeldakse läbi teatav kogus jääkaineid ning intensiivsem vool ei suurenda filtri bioloogilist efektiivsust (küll mehaanilist). Seda mõõta on ilmselt küll keeruline.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

Eks või arvata, et teste tehakse mingi pikema aja tagant, nt siis kui on kahtlusi. Vetikas, kui ta tõesti nii hästi reageerib, on nagu permanentne "test" vees - alati olemas ja alati "näitab tulemust".

Muide, Tipi vetikapojektis nägime, et vee läbipaistvuse mõõtmine 2-l lainepikkusel (punase ja rohelise kandis) andis head infot vetika tervise kohta. Äkki saaks sama "mõõteriista" kasutada ka akva juures?

Enne jäi täpsustamata - see, millest jutt käib on ilmselt mitte "ammonium spike", vaid "ammonia spike". Ehk siis ammoniaak (NH3), mitte ammoonium (NH4+) - ehkki nad on loomulikult omavahel tihedalt seotud: NH3 + H2O ↔ NH4+ + OH-. Nende omavaheline suhe sõltub pH tasemest ning temperatuurist, madala pH ja temperatuuri korral on NH4+ osakaal suurem ja risk akva asukatele väiksem. Ammoonium kaladele ja krevettidele vaevalt probleeme tekitab, küll aga aitab kaasa vetikate kasvule. Ammoniaak on see mis tekitab mürgistusi.
Kalakesel on selles suhtes õigus, et hoogne vee keerutamine ilma vajaliku suurusega bakterikolooniata on kasutu. Kui nitrifitseerivate bakterite koloonia on liiga väike, siis selle kasvatamine nõuab aega ning kindlasti on vajalik aeg nii pikk et ammoniaagi tase ei lange kiiresti - ehk siis ilmselt pole sel juhul juttu ammoniaagi sööstust. Kui räägime sellest et akvas on palju taimi ja need likvideerisid ammoniaagi, siis sel juhul on oluline ju hoopis ühtlane veevool akvas, mitte võimas filter - veevoolu saab ka filtrita (mul ühes akvas pole filtrit olnudki, on vaid tsirkulatsioonipump).
See teise filtri lisamine ilmselt muutis akvas veevoolu ühtlasemaks ja vähendas riski et filtri ummistumisel veevool muutub liiga väheseks, teine filter sel juhul silub ära. Kui räägid et probleemid tekivad üleöö otseses mõttes, siis probleemid võivad olla seotud hapnikupuudusega - just öösel on see probleemiks. Pakun et teise filtri lisamise asemel oleks probleemid ära hoidnud ka vee parem liigutamine tsirkulatsioonipumbaga või õhupumba lisamine. Ei tea olukorda selles akvas, kuid pakun et seal on asukaid pigem palju kui vähe. Kui akva asustamisel end tagasi hoida, siis see vähendab ka üsna hästi riske.
Normaalselt toimivas akvas küll tekib pidevalt ammoniaaki, kuid selle tase ei tõuse mõõdetava numbrini - v.a. juhtudel, kui on ootamatult tekkinud mingi suurem ammoniaagi allikas või bakterid pihta saanud (lisandunud uusi kalu, antud tavalisest palju rohkem toitu, bakterid hukka saanud ravikuuri käigus, vett vahetatud klooriveega vms.). Ehk siis kui bakterite hulk on vastavuses tekkiva jääkainete hulgaga, on akvas see paljuräägitud balanss või tasakaal.
Update - veel üks variant tuli mõttesse. aht0, ega nende probleemide ajal nitriti taset juhtumisi ei mõõtnud?

_________________
http://akvarist.eu