foorum.akvarist.ee

Akvaristikakauplused ja muud lemmikloomapoed ei saa kuidagi selle määruse alla käia, sest jutt on ju lemmiloomade pidamisest. Poodides neid ei peeta, vaid hoiustatakse ajutiselt müügiks.
See lõpetaks kõikide poodide tegevusse ju ära, sest sel juhul saaks poodi müüki sisse võtta ainult ühe liigi, et isenditel oleks puuris/akvaariumis piisavalt ruumi.
Samuti ei viita see määrus ühelegi aktile, kus oleks reguleeritud nt kalale sobiv akvaariumisuurus, temp, veekvaliteet jne. Huvitav, mis andmete järgi seda üldse kontrollima hakatakse?

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

No said ju aru küll, et pidasin silmas keskmist kasti keskmise filtriga, mitte tiiki

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Selliste seaduste lugemise juures on alati tark otsida üles nende eelnõu seletuskiri... Sest sealt, ja ainult sealt, saab teada, mida seadusandja ühe või teise jabura lause all mõelda võis. Nagu sealt lugeda võib, ei ole asi ilmselt veel kõige hullem, sest selle seaduse aluseks võetud soome vastav seadus ja teades pisut, mis nõude selles originaalis kirjas on, et kalu ei või pidada väiksemas kastis kui 120 liitrit jne, siis on ilmselt suur hulk lauslollust siiski välja roogitud. Samas ei paista koostajate hulgas, kelle nimed eelnõu seletuskirjas samuti kenasti üleval, keegi just eriti spetsiifiliste teadmistega olevat. Seletuskiri ütleb ühtlasi ka selgelt, et tegu ei ole euronõuetest tuleneva seadusega. Mnjah, tekib hulk küsimusi... et miks ja milleks...

Eelnõu seletuskiri ise siin:

http://files.loomakaitse.ee/pdf/2005/EL ... uskiri.pdf

See on vale jutt, Soome seaduses on minimaalne akva mõõt kalade pidamiseks 40 liitrit ning ma ei nimetaks seda lauslolluseks: http://wwwb.mmm.fi/el/laki/F/f23.html Kalu mis veelgi pisemas akvas hästi hakkama saaks pole kuigi palju (mõne siiski leiab). Samuti paistab seletuskirjast välja et tegijad pole eriti teemale pihta saanud, seletuskirjas on Akvaariumis peab olema vähemalt 1 liiter vett iga 5 cm pikkuse kala kohta ja vähemalt 4 liitrit vett iga 10 cm pikkuse kala kohta. Kuna 40 liitri nõue on välja visatud siis ongi kena panna 5 cm pikkune kala liitrisesse purki või kümne sentimeetri pikkune kala 4 liitrisesse anumasse, vat see on lauslollus. Eelnevast paistab tõenäoline põhjus miks see 40 liitrit on Soome seaduses sisse toodud. Aga noh, eks lõplikus määruses on isegi need päris liberaalsed nõuded välja visatud nii et kui üritada määrust rakendada siis pole millestki kinni hakata ka juhul kui 3 kuldkala on topitud 10 liitrisesse mulli. Kui tegelikult oleks kaladest hoolitud siis poleks tõlkimisel välja roogitud seda lauset: Kalaa ei pidetä pyöreässä vesimaljassa.
Mis puutub selgrootutesse siis seal on tõesti ka Soomes täiega puusse pandud.

Vahest mõttetu küsimus (sest vastust me ju tegelikult teame) aga siiski..
Kui ma ehitan mingi seadme mis ei tööta, siis ma ju vastutan selle eest.
Kui keegi asjatundmatu teeb vigase seaduse, siis kes selle eest vastutab? Mitte keegi, nagu alati?

No tegelikult Amburi vihjatud seletuskirjast oli nii palju abi et sai selgeks selle üllitise tõenäoline tekkelugu - ametnikud võtsid Soome seaduse aluseks ning eeldasid et nii toimides ei saa midagi viltu minna ning mingite spetsialistidega rääkimine on mõttetu lisakulu, muuhulgas üritasid nad aga seadust mitte ainult tõlkida vaid ka paremaks teha. Noh, läks nii nagu nõukaaegse ratsionaliseerimisega - kui enne asi veel enam-vähem toimis siis peale ratsionaliseerimist oli kehvasti. Aga miks selline asi üldse ette võeti jääb tõesti arusaamatuks.
Kui kellelgi on piisavalt viitsimist ja ka teadmist selle kohta kuidas saaks sellist jama likvideerida siis võiks üritada midagi ette võtta?

Jah Rein, selle litraažinumbriga panin tõesti mööda, aga samas jään siiski seisukohale, et vastsündinud gupipesakonnale on ka 40 liitrit ilmne luksus, liiatigi veel tiheda kaanega kaetult, et nad ei saaks välja hüpata... Ja siis need siiami tapluskalad...

Asjalikuks minnes: alati võib Põllumajandusministeeriumile kodaniku teabenõude esitada. Selle vastusest olenevalt saab siis juba mõtestatult edasi tegutseda.

ambur, paistab, et sul mingid kogemused ja teadmised sellistest asjaajamistest olemas. kas võtaksid äkki ette ja teeksid teabenõude ära?

Ma olen ka selle poolt, et teabenõue esitada, asi kipub ikka täiesti idootsuseks ära pöörama ja mida arvata riigist, kus seadused on nõdrameelsed?
Kui see ei aita (ei vastata või aetakse jura), võib ju alati mõne ajakirjaniku kampa võtta ....

Ma mõtlesin pikalt sellele ettepanekule, ja siis mõtlesin veel. Ma ei ole küll ühtki teabenõuet koostanud, aga kui seda teen, siis soovin, et küsimused paneme koos kokku. Saab asjalikum ja täiuslikum, kus mõtteid mitme kandi pealt.

Niiet, huvilised, esitage küsimusi. Vajalikemad neist lähevad esitamisele.

Kogu asja eesmärk võiks olla kõnealuse määruse kooskõlla viimine maailma praktikas üldtunnustatud akvaariumipidamise tavade ja põhimõtetega ja parim oleks, kui see alguseotsa teabenõue oleks kollektiivne, nt EAÜ või ms. poolne avaldus. Üksikisiku kirjast jääb siin ilmselt väheks.

Samuti oleks hea teada, kas meil on eksperte, kes oleks vajadusel ministrile valmis abiks olema muudetud, pidajasõbraliku, loomakaitsemääruse koostamisel.

Minupoolsed küsimused oleksid:

1. Mis oli määruse kehtestamise tegelikuks eesmärgiks.
2. Milline on määruse eelnõu koostanud ametnike ja nende konsultantide pädevus kõnealuses valdkonnas.
2. Millised on võimalused antud määruse kooskõlla viimiseks praktikas üldtunnustatud akvaariumipidamise tavade ja põhimõtetega.

Asjale kaalu andmiseks võiks küsida ka muud liiki lemmikloomade pidajate käest, äkki on nendele samuti liiga tehtud. Kui keegi teab, et nii ongi, siis kas ka neid kaasata ja astuda määruse vastu laiemal alusel, mitte ainult meie valdkonnas? Niiet palun mõtteid.

P.S. Kirjutaja tänab siinkohal Jumalat, et koduse orhideekasvatuse koha pealt veel mingit põllumajandusministri määrust kehtestatud ei ole, muidu peaks äkki ka oma aknalaudu veel tiheda kaanega katma hakkama...

Ma arvan, et küsimuste kõrval võiks üles lugeda ka seaduse tõsisemad prohmakad. Kasvõi seesama selgrootute pidamise kohta käiv jne.
Loetelu järgi sobib kenasti küsimus seaduse koostajate kompetentsi kohta...

Oma ametikoha tõttu olen lugenud seadusi ja loen hetkel ühte (1355 lk pikk), siis selle järgi võiks öelda: võrreldes ülejäänud produtseeringuga on tal vähemalt üks eelis: ta on lühike ja loetav.
Oma kogemustega saadud pessimismis võin öelda: raske ja pea-aegu tulutu on võitlus seaduseanja veskitega.
Aga noh ühise päringu võiks ju teha, lõppude lõpuks küsija suu pihta ei lööda. Teine lugu, kas vastatakse.

_________________
250l, 60l, 54l

Ma arvan, et minul on need tingimused täidetud Leian, et ei ole nendes seadustes midagi hullu.Muidu on nii, et saadakse loomapiinaja kätte aga pole seadust, et teda karistada.
Koerte kohta lugesn ka ja kõik oli väga ok.

_________________
algus 22.12.07, 280L .Asukad:Ancistrus, Pelvicachromis pulcher, Hemichromis Bimaculatus, Crossocheilus siamensised,Labidochromis caeruleus, Metriaclima estherae, Melanochromis Cyaneorhabdos, Convict Cichlid ja taimed.
60L

Tõtt öelda ei mõista Su postituse mõtet. Et kuna Sul hetkel pole avatud akvat ega ühtegi veeselgrootut (krevetid, vähid, teod jms.) akvas ning välistad need enda jaoks ka tulevikus siis Sinu jaoks on kõik parimas korras? Kui räägid loomapiinajate karistamisest siis karistada saab just eelmainitud asjade eest, selle eest kui liiga palju kalu on pisikeses akvas või kui kalad on mulli topitud see määrus karistada ei võimalda.
Või lihtsalt Sa ei lugenud seda lõime enne kirjutamist läbi ja tulistad umbropsu?

see on muidugi tore, kui mõne inimese akvaariumipidamise eelistused võimaldavad eeltoodud seadust täpselt täita.

mis saab aga siis, kui ma praegusel ajahetkel peaksin nanomereakvaariumit, mille maht on umbes 80 liitrit ja mille valgustus on trossiga kinnitatud lakke (nii, nagu mereakvaariumite puhul tavaliselt tehakse). teadupärast on mereakvaariumi valgustus oluliselt võimsam, kui magevee oma. oletagem nüüd, et ma olen eeskujulik kodanik ja katan selle pealt lahtise akvaariumi klaasiga. mis juhtub? 1) klaasi alla koguneb kondens, mis ei lase piisavat valgushulka klaasist läbi. mõne aja pärast hakkavad surema pehmed korallid ja kuigi ma vahetan vett "piisavalt tihti", jõuab ootamatult lagunevate orgaaniliste ühendite tõttu saasteainete konsentratsioon piirini, kus praktiliselt kõik akvaariumis olevad elusorganismid hukkuvad.
teine stsenaarium sellesama näite baasil on see, et kattes akvaarium klaasiga, soojendavad pealt paistvad lambid seda nii palju, et tekib kasvuhoone-efekt ja temperatuur tõuseb üle kriitilise piiri, kuna akvaariumi maht on suhteliselt väike.
kolmas variant on, et ma katan selle akvaariumi kaanega, mille alla ei ole aga võimalik paigutada piisava võimsusega lampe. tulemus on sama, mis esimesel juhul.
neljas variant on see, et ma loobun akvaariumipidamisest, kuna ma ei suuda täita seadust, kuid akvaariumi asukad tuleb sellisel juhul kiiresti kuhugi mujale paigutada. kuhu?

seepärast oleks minu ettepanek asendada 10. peatüki paragrahv 25-s lõik
(1) Akvaarium peab olema varustatud kaane või kattega, et kalal ei oleks võimalik sealt välja hüpata.
sõnastusega: "(1) Akvaarium peab olema vajadusel varustatud kaane või kattega, et kalal ei oleks võimalik sealt välja hüpata. "

Kuna kõik kalad tõepoolest ei hüppa akvaariumist välja ja väljahüppamist on võimalik vältida ka veenivood alandades, siis praeguse sõnastuse alusel seadust järgides võin ma oma kaladele kasu asemel pigem kahju tekitada.

selgrootute kohta käivas punktis on selgelt aluseks võetud maod, ussid, ämblikud ja -laadsed jm. eraldi lemmikloomana peetavad liigid. siinkohal on ilmselt targad mehed unustanud, et selgrootute alla kuuluvad ka nt. teod, vähid ja ka näiteks minu eelpooltoodud näitena akvaariumis elavad korallid, mida ma eeskujuliku kodanikuna peaksin pidama terraariumis (ehk akvaariumikaladest eraldi) ja antud anumal peab olema võimalus seda lukuga sulgeda. kas keegi on enne näinud koralli, kes on akvaariumist põgenenud?

seepärast ei sobi ka määruses toodud paragrahvi 26 sõnastus
(1) Selgrootut peetakse terraariumis, mida looma põgenemise vältimiseks peab olema võimalik sulgeda luku või muu sobiva vahendiga.
mõistlik oleks see sõnastada: "Selgrootut peetakse terraariumis või akvaariumis, mida vajadusel looma põgenemise vältimiseks peab olema võimalik sulgeda luku või muu sobiva vahendiga."

mitteakvaristika poolelt vaadatuna on jabur ka samas, 26. paragrahvis toodud punkt:
4) Roniva selgrootu pidamise terraariumis peab olema vajalik ronimisvarustus.
mis oleks palju paremini sõnastatud viisil "Selgrootu pidamise terraariumis peab olema loodud selgrootule võimalus liikuda talle liigiomastel viisidel."

Suisa absurdselt mõistetav on paragrahv 23.-s toodu:
(1) Ujuva ja vees elava roomaja ja kahepaikse pidamise terraariumis peab olema sobiva suurusega veenõu. Veenõu suurus ja vee kogus peavad olema vastavuses looma suuruse ja vajadustega. Kuivalt pinnalt vette peab loomal olema võimalik pääseda võimalikult lihtsalt ja ohutult.
selle kohaselt peaks nt. õunatigu pidama eraldi terraariumis asuvas veenõus (terraarium ise peab olema lukustatud ja õunateol peab olema võimalus peituda)

sobiva sõnastuse leidmiseks on mul hetkel pea juba liiga paks.

jätkub hiljem...