foorum.akvarist.ee

Kunagi sai Taist toodud erinevaid teokarpe ning need on minu akvaariumi nüüd kaunistanud pea kolmveerand aastat.Kalade seas kadusid pole olnud,kuigi minu kraanivee ph jääb 8,5 piirile,siis koos karpidega peaks see olema 9 või isegi kõrgem,chicliididele paistab meeldivat.Puhastamise ajal olen neid karpe uurinud ja paistavad ,et nad ei lagune ka kuskilt,nimesid ,kes seal elanud on ei oska anda.Kuid karbid on sellised libedad väljaspoolt.Jutu mõte on siis nagu selles et ei ole need karbid nii ohtlikud midagi,vähemalt siis kui pea aafrika chicliide.

_________________
325l aafrika chicliidid

muidugi fotode peal on ka mõned teokarbid näha

_________________
325l aafrika chicliidid

Eem... põhimõtteliselt ei tohiks, sest teokarbid hakkavad lagunema ja eraldavad mingeid halbu mineraale ja aineid.

PS! ise korjasin ka just ei teokarbid välja(kui lugesin siin postitusi)

_________________
Kesine: Skalaar, gupy, säga, 2antsu

Mõtleme nüüd hetke järele - kustkohast see teokarbi (tegelikult küllaltki tinglik mõiste) materjal tuleb?
Pooldan väidet, et see tuleb karbi eluajal vees ja toidus lahustunud mineraalidest. Kui needsamad mineraalid nüüd vees lahustuvad (mis ei toimu just väga kiiresti), siis jõuavad samad ained taas vette tagasi. Midagi maavälist ja hirmsat nendes pole, lihtsalt vee karedus pisut tõuseb.
Isegi, kui karbist lahustub vette mingeid ebasoovitavaid ühendeid, saavad need sealt veevahetuste käigus kõrvaldatud, sest karpide lahustumine ei toimu mitte päevade vaid mitme aasta jooksul.

Foorumist silma jäänud karpidevastane jutt on põhjendatud kindlasti siis, kui pidada taimi ja kalu, kes pehmemat ja võimalik, et ka happelisemat vett tahavad. Happelisemas vees lahustuvad karbid kiiremini, tekitades lisakaredust, mis on samm just vastupidises suunas.
Chicliididele, kes karedas vees ennast hästi tunnevad, pole karpidest minuteada miskit halba tekkinud.

teokarpidesse jääb omanikust maha alati lagunevat orgaanilist materjali.

see on see, mis hakkab vett mürgitama, mitte karp ise.

r.

Hei, raffas, ma lugesin seda siit samast foorumist!

_________________
Kesine: Skalaar, gupy, säga, 2antsu

No ega foorumi tõde ei ole ka kunagi lõplik tõde, võibolla see lause tarkus mida sa lugesid, oli samasuguse "targa" nagu sa ise kirjutatud, et "mingeid asju kuidagi eritavad..."



Kui see karp on peale omaniku surma ja enne inimese poolt üles korjamist natukenegi aega veekogus vedelenud, siis on üsna suure tõenäosusega kõik vähegi kergemini omastatav orgaanika sealt seest ammu nahka pistetud. See mis kojas seintes, ei tohiks küll eriti ohtlik olla. Nii et probleem ikka tõesti rohkem kareduse muutumises ja natuke ka ehk selles, et ilustuse eesmärgil akvaariumisse pandud kojad ei pruugi eriti kaua ilusad püsida.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

täiesti nõus.

ilmselt võib olla 99% kindel, et mingit jama sellest ei teki.
samas tean ühte juhust, kus teokarp oli ökokatastroofi põhjustajaks, seda küll mereakvaariumis.

ka on paari teokarbi mõju vee kareduse tõusule suhteliselt küsitav.
endal on mul 18 kilo purustatud koralli puhvermaterjaliks ja veenäidud püsivad kH 7, gH 11 peal.

r.

Ega mul ei jää muud üle, kui teie, tarkadega nõustuda.

_________________
Kesine: Skalaar, gupy, säga, 2antsu

Mu ema käis 5 aastat tagasi Tais ja korjas sealt mulle teokarpe ja kivikoralle, mille lained olid kaldale toonud. Igatahes keetsin nad korralikult tolajal ära ning panin akvaariumisse. 5 aastat juba akvaariumit kaunistanud ja midagi halba küll ei ole juhtunud

_________________
43 liitrit: 3 ancistrust, 2 siiami tapluskala

Miks te ei võiks lugeda (raamatutest, foorumist, mujalt), mis lugu nende karpidega siis õigupoolest on?
Kui on küsimus, siis tuleks vastust ise ka otsida. Antud küsimus on elementaarne ja ära leierdatud.

Mismoodi võivad võivad teokarbid vett mõjutada?
Millistel juhtudel on see vee keemiline muutus hea ja millistel juhtudel halb?
Teooria ja praktika?
Mürgitamine ei puutu teemasse.

Jätan selle teile koduseks ülesandeks.
Võite alustada vee keemiast, tigudest, tsihliididest jne, aga tulemus peaks sama olema.

Miks te ei võiks lugeda (raamatutest, foorumist, mujalt), mis lugu nende karpidega siis õigupoolest on?
Kui on küsimus, siis tuleks vastust ise ka otsida. Antud küsimus on elementaarne ja ära leierdatud.

Mismoodi võivad võivad teokarbid vett mõjutada?
Millistel juhtudel on see vee keemiline muutus hea ja millistel juhtudel halb?
Teooria ja praktika?
Mürgitamine ei puutu teemasse.

Jätan selle teile koduseks ülesandeks.
Võite alustada vee keemiast, tigudest, tsihliididest jne, aga tulemus peaks sama olema.

Mis koht see siis on kas mingi puhketuba kui sa kirjutad et miks te ei võiks lugeda raamatutes foorumitest jne.???

_________________
Tillu ja Lillu on niiiiiiiiiiii nunnud!!! (Tillu ja Lillu on minu kalad)!

Killu ja Millu on kahjuks surnud:(

jah, kalafännil on õigus. mõni võibolla tegeleb akvaariumi pidamise kõrvalt veel saja asjaga ja kui muudkui raamatuid lugeda siis ei jääkski millekski muuks aega (kasvõi ntx joomiseks vms). On ju lihtsam küsida siin foorumis, et mis värk nende teokarpidega on...? kusjuures, mõnda võibolla ei kotigi, mis värk nendega on, vaid piisab, kui lihtsalt vastata, et ära topi neid akvasse ja kogu lugu

Kuna see teema jälle jutuks tuli, siis ei hakka uut tegema.
Juhtus minu akvaariumis hiljuti õunatigu ära surema. Kuna ma olin nädalavahetuse kodust ära, siis ei sattunud kohe peale. Ja nii jäi see karp natukeseks ajaks tühjalt akvaariumisse seisma. Umbes 5-6 päeva peale teo surma nägi karp välja selline:
http://www.foto24.ee/showPhoto.php?photoID=346278
Akvaariumi pH on umbes täpselt 7. Kindlasti ei olnud see karp seal kauem, sest suri ta mul täiesti esiklaasi juures, piirkonnas kuhu ma tigudele suvekõrvitsat olin pannud. Samas muidugi peab ütlema et ka elusal teol oli karbi kitsam ots juba üsna ära söövitatud väljanägemisega.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Eelmise jutu jätkuks olen juba ammu tahtnud küsida, kas selline "söövitatud" v karedaks ja hapraks muutunud koda õunateol annab märki vanusest või pigem mingi aine puudusest. Minu 1,5 aastaste suurte õunatigude koda oli selline õhuke ja "lubjane".

_________________
240l elustaimed; tavalised eluspoegijad, corydorased, otod, pärlguraamid, neoontetrad, f-SAE, ancistrused, tornteod ja teosööjad.