Matten kirjutas:
puumake, ole hea ja anna mullapõhja kohta kommentaare. Kuidas Sul seal akvaariumis taimed kasvavad? Kas Sa oled tulemiga rahul? Endal plaanis 194l püsti panna põhjamõõtudega 79*49.
Vist voib esimesi arvamusi hakata andma. Võrreldes kõrval oleva väiksema kastiga , siis taimed kasvavad kiiremini. Vee parameetritest rääkides oli alguses NO3 kuskil 30 - 50 peal. ehk oli alustava kasti probleem, ehk mõjutas pinnas , molemad ehk kokku? praeguseks on NO3 jäänud veevahetuse alguseks kuskil 30 peale.
Et saaks täpsema ülevaate siis lisan vahetevahel raua näidu järgi AGRIMIX mikroelementide segu et FE oleks kuskil 0,2-0,3 peal. praegult siis iga kahe nädalatagant 5 ml lahust. ( ST et 1L jätkub ulikauaks
200 korda ehk sirka 6 aastaks)
Samuti muliseb keemialimonaad akva taga ja toodab CO2 aga see kogus on nii väike et vaevalt tast 300 L kasti juures tolku on eriti, kui suudan endale odava nõelventiili sebida siis läeb oige co2 sappa, balloon ja reduktor muidu olemas.
Makroelemente praegult ei lisa veel. pole vist ka vajadust kuna muld sisaldas ka midagi ja taimed vist puudust ei tunne ja eks kalad toetavad kah omalt poolt.
Nüüd siis peamise teema ehk taimede kallale. ehk muutused 1 kuu jooksul.
Egeria Densa, Echinodorus Bleheri, vallisneria ja Bacopa Caroliniana olid ka vanas kastis hea tervise juures ja kasvasid hästi ainuke kes kiratses ja ei tahtnud kasvama minna oli Bacopa. Siis nuud voib oelda seda et kasvavad koik muhinal eriti Echindorus kellel vanasti kippus vetikas liiga tegema ja korgusesse minekuga ei hiilanud. vallisneriat egeriat olen sunnitud igal nädalal kääridega pealt pugama. koii kasv silmaga nähtav
Nymphaea Lotus kasvab nagu jumal juhatab, eelmises kastis jüi vahepeal kiratsema aga praegult kasvab normaalselt, ei tundu olema kiirekasvuline.
Rotala rotundifolia rotala green, esimene kasvam nii mis mühiseb, kahe nädala takka tuleb teist ikka piirata, kasv hea ja kiire, valgus sobib ka, latv punetab kergelt. teine on ka kasvama hakanud, kui sain oli pisike varre jupike, nuud on 4 pikemat vart mida saab hakata jölle tukeldama ja maha torkama et põõsast ilusamks saada. ei oska veel hinnata. tulemust
ujuvad taimed,samblad,monosolenium tenerum, windelov, need kasvavad hästi, aga vaevalt pinnas selles süüdi on
parim üllataja on Pogostemon Stellata kes on tõsise kasvu ette võtnud, eelmises kastis ikka kiratses väga kaua ennem kui ühe võrse kasvama pani , uude kasti panin siis tükeldasin ta neljaks jupiks mis nuud ülevalt lugedes on andnud 7 vart juba, nädalakene voi kaks veel ja siis peaks ta ilu täies hiilguse olema, kuna nädal tagasi loikasin koige laiema ja suurema jupi pealt maha kuna varjutas uusi võrseid liiga aga pealt vaadates oli ta lehtede laius kuskil 15-20 cm ja ilusad punakad lehed olid. uued alles hakkavad roosakamaks minema. temale sobib väga mullapinna kiht all.
Heteranthera Zosterifolia on ka ülikiirelt kasvama hakanud, juurdus kuskil 2 nädalat ja nuud on ikka meeletult kasvanud.
Pogostemon Helferi kasvab ka, kuigi eeldasin rohkemat temast, ehk tegin ta tukeldamisega talle nati liiga aga eelmise nädala seisuga oli kolmest tutist juba 4 tutti saanud
nii et kasvab temagi
Cryptocorynelised need elavad oma elu , aeglased nagu nad on aga kasvavad normaalselt.
Lobelia Cardinalis mille soodusmuugilt 15 eeguga tõin ja mis vanas kastis peaaegu juba välja läks on praeguses kastis juba 9 lehte külge saanud ja kuskil 10 cm korge. nii et tallegi meeldib.
Glossostigma elainoides ja Marsilea Hirsute mis kah eelmises kastis said ule 1 kuu olla ei suutnud seal juurduda, läksid vetikaliseks ja ma olin lootuse kautanud, siis nuud kuna ikkagi panin nad uude kasti ette servadesse siis kasvavad , visalt aga ikkagi kasvavad, ajavad vaikselt ka uusi võrseid , kuigi sellises tempos saavutavad nad minu soovitud tulemuse alles poole aastaga.
Rotala Wallishii ei oska veel oelda, tundub et on juurdunud ja teeb ka esimesi märke kasvamisest mitte kärbumisest. ehk kuu ajapärast ole naha mis tast saab
ISE olen rahul sellega mis on. mullakiht oleks pidanud ehk isegi paksem olema minul sai kuskil kohevana 3 cm , aga ei riskinud ju rohkem panna. Eks oma osa ole kaladel ka , neid ju ka piisavalt et väetist ja co toota
pluss valgustus