foorum.akvarist.ee

Kasutada ära ballastide soojusenergia tundub esmapilgul muhe mõte, aga tema tobe viga on staatilisus. Peab ikka eriline insener olema, et teha soojusvaheti, mis ennast vastava veetemperatuuri juures ballastide veesärgist lahti ühendab.
Ilmselt on siiski odavam, ohutum ja mis vaat et kõige olulisem - mugavam kasutada vanu häid soojendustoikaid edasi, millised peavad ööseks niikuinii olema.

Mina näiteks uputasin pumba - ehk sisuliselt on mul 38w soojenduspulk, aga staatiline - suveks peab teise ilmselt veest välja tõstma.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Seda nüüd kül jah aga oleks ju palju toredam,et enne kui see soojus tuppa lahti pääseb,soojendaks ka vee ära. Akva lambid ei ole juba seepärast eriti tootlikud,et soojus kipub altpoolt ülesse punuma. Sai siin ükskord soojuskaameraga seda asja kaedud....kahju,et pilte ei salvestanud. Nagu öeldakse,et 1 pilt on tuhat sõna

_________________
www.basset.ee

Nüüd tagasi nende ballastide temperatuuride juurde. Ostsin küll soojustusmaterjali ära, aga valgustit demonteerima veel ei hakanud. Kõik teaduse huvides , teadmiste huvides.
Ette rutates võin öelda, et see mis käega katsudes tundus väga hull, see pinnatemperatuuri mõõdes üle kriitilise piiri ei läinud. 30 minutiga vähemalt. Pinnatemperatuuri mõõtsin spetsiaalse Fluke digitaalse mõõtjaga.
Võtsin katse aja 30+30 minutit...see tundus enam vähem aeg et selgust tuua.
Esmalt lülitasin sisse 6 toru mis kinnituvad valgusti äärtele ja nende ballastid ei ole vahetult töötavate torude peal vaid keskel.
Ballastide 2x80 Osram algtemperatuur 24*C oli ilmselt toatemperatuuri lähedal. 30 minutige tõusis nende temperatuur 47*C mis on käega katsudes ikka päris palav, aga kätt kannatab küljes veel hoida.
Seejärel lülitasin siis 6 39w toru mis asuvad keskel, just ballastide all.
10 minuti pärast e 40.minutiks oli eelnevalt kõne all olevate ballastide temperatuur tõusnud 57*-ni.
Katse 60-ndaks minutiks tõusis veel 67 kraadini C.
Ballastide peale on küll märgitud, et testitud on neid 74*C juures, aga ballastide tervise huvides hakkan homme valgusti korpuse ja ballastide vajele soojusisolatsiooni paigaldama. Seejärel teen ka uued mõõtmised ja annan teada.

*Vette lisasin (filtri sissevõtuavasse) JBL Filter Starti. Vastavalt juhendile. Ühe pakendi 3 liitri filtrimaterjali kohta. Temperatuur on endiselt 26*C.
NH4 oli võrreldes eilsega langenud ja näis olevat 0,1 ja 0 vahel. Homme keskpäeva paiku lisan uuesti ammoniaaki. 2 tilka 100 liitri vee kohta.

*Nüüd kui akva on täis, siis arvutasin välja umbkaudse vaba vee mahu. Minu tingimustes on 980 liitrisest taarast tekkinud u 700 liitrise vaba veega akva. Pluss filtri vee maht. Filtris on ka 10 liitrit vett, arvan.

*Mõõtsin siis ära ka filtripumba Eheim 2180 Thermo tegeliku suutlikuse minu süsteemis. Järele on jäänud tubli 50% e. 850 liitrit/h juhendis lubatust. Võin olla oleks see mingil määral parem, aga seda pärsib just see sõlm, arvan. Üks filtri kahest sissevõtuvoolikust on ühenduses pinnakoorijaga. Kahtlustan, et toru on liiga peenikeseks läinud olude sunnil.
Tore on aga see, et pinnakoorija töötab ja on hästi reguleeritav.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Selline 90*nurk nagu sul näha =1,5m Toruga! Takistus väga suur! Kuidas kavatsed seda puhastada?:lol:

_________________
240l, JBL e900+JBLcp500. Hemichromis lifalili, Aeguidens rivulatus, Julidochromis marlieri, Julidochromis brundi,Thorichthys meekid, Pelvicachromis pulcher, Ancistrus.Sae. Magedat ja soolast vett kokku 3000l.

Nurk on paha jah. Aga nii selle pinnakoorija ehitus kord oli välja mõeldud, sellise 90-se nurgaga.
Puhastamisel võtaks pinnakoorija läbipaistva osa ära ja torkaks asamele torujupi mis ulatub üle veepinna. Siis ei tuleks vesi ülevalt peale. Altpoolt tuleku keeraks kinni pinnakoorija reguleerkruvi kasutades. Siis läheneksin torupuhastus harjaga altpoolt. Teoorias nii. Eks näis kuidas see praktikas õnnestub.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Tsentrifugaalpumba kõige suurem tootlikuse vähendaja on pea kõrgus ja sissevool, väljavool on nii ja naa, tore oleks kui vabalt saaks joosta, aga pumbas tekkiva rõhu surve on nii meelas, et ta surub vee ka pisut väiksemast avast läbi kui ette nähtud.
Hea oleks kui pump istuks vabas vees ... seda sa teha ei saa, sestap munserda sinna 3/4 tolli toro kui vähegi saad.

Heixer - kas tsentrifugaal sissevõtu puhul on nurgad eriti olulised? Ilmselt vaid sel juhul kui selline toruke on, vastasel juhul poogen.
Tegin igatsorti katseid, 3/4 voolik küttis ca 1200 L/h sirgena, paigutasin neli 90 kraadist nurka, jätkuvalt ca 1200 - täpsemalt 2.85-2.97 sekundit 1L vett.

MARKO - kas sul seda fluvali jublakat lahti ei saa võtta?
Kõige lihtsam kui mingi suvalise ühenduse orgunnid, mida kerge avada.
See, et ta hermeetiline pole on ilmselt ükskõik.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Hea oleks kui saaks puhastus harja ülevalt alla lükata ja seejärel filtrit puhastada. Need nurgad, üleminekud ja muu selline võivad tekitada lihsalt ummistusi mida on tülikas puhastada. See on minu arvamus!

_________________
240l, JBL e900+JBLcp500. Hemichromis lifalili, Aeguidens rivulatus, Julidochromis marlieri, Julidochromis brundi,Thorichthys meekid, Pelvicachromis pulcher, Ancistrus.Sae. Magedat ja soolast vett kokku 3000l.

Ülevalt alla ei ole teoreetiliselt võimalik. Teisipidi on teoorias võimalik küll. Ei vaidlegi vastu, et nurgad ja üleminekud on voolu surm. Ihaldasin niiväga seda pinnakoorijat. Hiljem oleks seda väga raske peita olnud.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Isoleerisin siis ballastid soojusisolatsiooni materjaliga ja tegin uued temperatuuride mõõtmised.
Sellisega.

Panin seda kahekordse kihi. Ühe fooliumi pool jäi vastu valgusti korpust ja teise foolium jäi vastu ballaste. Isolatsiooni paksus 10mm. Asi hakkas välja nägema selline:



Valgusti tööle. 6x80w torud. Mõõtsin siis endiselt 2x80w osrami ballasti pinnatemperatuuri.
0 min 23,5 *C (eile 24,2)
15 min 42*C
30 min 51*C (47) ühesõnaga ei olnud enam jahutusradikat ja temperatuur tõusis kõrgemale aga mitte palju. Isolatsioon toimib.
Seejärel lülitasin ballastide alused torud sisse. 6x39w.
45 min 57*C
60 min 61*C (67) ...et siis ikkagi isolatsioon toimib. Eilsega 6* vahet. Tundub väike vahe, aga ehk on parem ikka.
75min 63*C
90 min 64*C ja edasi ei tõusnud, jäi samasse suurusjärku.

80 vatised ballastid ongi suht kuuma töötemperatuuriga. Peale on kirjutatud, et testitud 75* temperatuuril Ehk see 64 ciis sobib
39 vatiste töötemperatuur oli seevastu u 45*C.

lisan ka tänase foto akvast.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Filtri tootlikkust see peenem torujupp koos 90 kraadise pöördega märgatavalt ei vähenda. Suurel filtril on kaks sissevõtu toru, see väike piiramine ühe haru peal ei anna tunda.

Pinnakoorija on väärt jubin ja seda teistmoodi 3D tausta taha sobitada ei oskaks ka. Oleks, et toru mahub pöhjaläbiviigust otse sirgelt üles minema, siis saab teha lihtsamalt ja puhastamise tarvis paremini, aga siin tundub piltide järgi, et pinnakoorija peab veepinnal olema tagaseinale lähemal kui pöhjaläbiviik ?

Põlvega toru puhastamine on keeruline küll, aga millal see eluliselt päevakorda tuleb ? Aasta pärast ei peaks veel vajadust olema. Lühike torujupp saab mitu aastat ka ilma puhastamiseta hakkama.


Joonistan homme pildi, kuidas sirge toruga DIY pinnakoorija välja näeb, mõnel juhul on see parem ja lihtsam kui Hydor`i out-of-box pusa.

Ballastide jahutamiseks tuleb hiljem ikkagi ventilaatorid panna, nii et õhuvool üle ballastide läheks kaane alt välja.

_________________
430L

Mõtlesin nende Sinu poolt pakutute üle. Need saaks panna kaane külge piki ballaste puhuma. Õhu peaksid nad võtma siis kaane sisse puuritud sobiva suurusega ava kaudu. Kusagile kasti äärtesse peaks tegema siis lisa õhuavad.
Teine võimalus on panna tõmbama või puhuma arvuti ventikad. Neid on ju erineva suurusega. Mõtlesin suurema läbimõõduga panna 4 tk. 2 haliidide kohale, 2 ballastide kohale. Õhk pääseks siis sisse või välja tagaseina ja kaane vahele tekkitatava ava kaudu.
Kas niisket õhku tõmmates ventikad vastu peavad või panna puhuma. Viimane oleks vist jahutuse huvides efektiivsem, aga mida teeb tagaseina lähedal tapeet niiskusega.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Minul on ballastid pigaldatud valguskasti tagumisele välisseinale ja seega nende kuumus pole probleem. Liigset kuumust tekitavad 200x50x15 cm. valguskasti sees asuvad 16 39w toru. Kuna lambid asuvad veepinnast vaid mõned sentimeetrid, siis kütavad vett päris korralikult. Selle tarvis on valguskasti tagaseinas kaks arvutitele mõeldud ventikat, mis 24 h. töötavad ja imevad just õhku välja. Päeval soojust ja öösel niiskust. Ei tee niiskus neile midagi halba. Tapetseeritud sein mille vastu õhk puhutakse on ca. 10 cm. kaugusel ja samuti mingit probleemi pole. Minu soovitus on aga, et ventikate peale mitte raha koonerdada. Siin arutletakse palju filtrite müra üle. Korralik filter kappi asetatuna on hääletu, vilets ventikas aga küll mitte ja ta asub ju otse toas. Algul panin mingid üsna odavad pukside peal toimivat ja siis oli tunne nagu kuskil läheduses mingi tehas huugaks pidevalt. Kui närvid lõpuks läbi läksid, siis ostsin kõige kallimad laagrite peal ventikad, mis A-Kaablis saada olid ja siis sai vaikus majja küll. Samuti tuleks ostul valida kõige suurema pööretearvuga mudel. Seda paremat tööd teeb.
NB! Fotol näidatud tikutoosi suurused ventikad jäävad korraliku kuumuse välja juhtimiseks küll lahjaks. Minu meelest.

_________________
500 liitrit, 16x39W(T5), Eheim II2028+2128, Tunze pinnaseküte, Sander pH kontroll. Temp 28-29C, gh-2, kh-2, ph 6,3, CO2, väetamine ja söötmine automatiseeritud.
Põhirõhk taimedel, aga mõni kala on muidugi ka.

Sellist väikest horisontaalpaigutusega ventilaatorit mis pildil, on hea kasutada sellises kohas, kus tavaline arvutiventilaator ei mahu või ei saa kinnitada.
Üldise ventilatsiooni jaoks on see jah liiga väike, ballastide jahutamiseks oleks piisav. Ainult ballasti jaoks eraldi venti kasutada ei ole ka otstarbekas, kui nagunii üldventilatsioon tuleb.

Tuleb valida võimalikult suur ventilaator, mida on võimalik ära mahutada. Suur ventilaator on parem just selle poolest, et see võib töötada madalate pööretega (12v ventilaatorile 6-7v toide) et ei oleks mingit undamist. Igal juhul valida laagritega vent, kuigi on täiesti võimalik, et hea kvaliteediga liuglaager kestab ka hästi. Häda on just odavate 50-150eek ventikatega, neid ei või kasutada, isegi väga madalate pööretega kuluvad nii läbi et aastaga hakkab propeller küljest ära kukkuma rääkimata mürast. Mul mitu sellist isendit kasutusel, peab ka normaalsed asjad otsima nende asemele.

_________________
430L

Vaikseim ja töökindlaim jahutus on passivjahutus. Kui vähegi võimalik, siis lahenda liiteseadmete temperatuuri-probleem konstruktsiooniliselt. Kui tegu on nende liiteseadmetega, siis nende kesta temperatuur peaks olema alla 75*. Seega on sul varu ainult 10* keskonna temperatuuri tõusu jagu (suvel täiesti tavaline kõikumine), mida minumeelest on vähe.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

See 75 ei ole eriti määrav, kuna korpus võib kuumeneda ka muudel põhjustel kui tema enda toodetud soojus. Nii võib tekkida olukord, kus sees on temperatuur väiksem kui korpuse pinnal. Olulisem on lubatud keskkonna töötemperatuuride vahemik, mis spetsifikatsiooni järgi on max. 50. Kinnise kaane puhul peaksid mõõtma eelkõige kaane all olevat temperatuuri. Minu meelest oleks ka parem, kui saaksid liiteseadmed hoopis väljaspoole kinnist kaant paigutada, näiteks selle tagaküljele või aluskapi külge.