Kuldkalad on need, keda on "loomamaailmas" kõige enam erinevaid liike aretatud. Ka teleskoop on kuldkala. Mida suurem akvaarium nende jaoks ja mida vähem neid seal sees, seda suuremaks kasvavad. Paraku jah, kui neil pole piisavalt ruumi, jääb kasv kängu ja sellest võivad tuleneda kergelt haigusi ning ka lühem eluiga.
Samas on tegemist hästi mänguliste kaladega, kes ei väsi ringi siblamast ja enamuse päevast süüa otsimast. Sestap ära lase end sellest kindlasti heidutada ja väldi ülesöötmist. Kord nädalas on hea toiduvaba päev teha. Kuldkalad roojavad ka päris usinasti ning kord nädalas umbes 20% veevahetus peaks saama harjumuseks. Et nad vähem elustaimi nokiks (lihtsameelne sellegipoolest), võib neile näiteks kord nädalas pisut spinatit anda. Müüakse külmutatult ja purustatult. Lisaks ära anna vaid ühte sorti helbeid, vaid erinevaid, et nad saaksid erinevaid aineid ja vitamiine. Üksluine toitumine pole ka hea, nagu inimestegi puhul.
Elustaimedest tuleks valida sellised, mida poleks neil kerge nokkida - miskid tugevamate lehtedega taimed. Näiteks Java Moss või vesikuusk läks neile salatiks sisse vähem kui poole päevaga.
Keda Sa "põhjakoristaja" all silmas pead? Näiteks Ancistrus võib nendega koos olla vast küll. Kuna kuldkalad on külmaveekalad, siis Ancistruse temp on sobilik 23-27 kraadi. Kuldkalale maks temp 25 kraadi.
http://en.wikipedia.org/wiki/AncistrusAncistrus vajab aga ka kiudaineid ja "puud" nokitseda, et väike känd või kasvõi kookosekoor oleks sel juhul akvas hea. Kookosekoor oleks hea, sest ancistrused tahavad end ka kuhugi peita.
Kuldkalu pidades peab aga põhjas olema sellise suurusega "kruus", mida ta ei saa endale suhu kinni haarata. Kui vaatad neid, siis näed, et ahmivad pidevalt põhjas. Mul korra on olnud kunagi selline juhus, kus kuldkala ahmis kivikese endale suhu kinni ja pidin siis õrnalt hambatikuga selle välja võtma. Hullem, kui selle alla neelab. Väga peenike liiv pole ka hea, sest selle paiskavad pidevalt segi ja kipub mööda akvat siis ringi lendlema.
Aga tegemist on väga vahvate kaladega. Neil nagu ei saaks "lapsepõlv" kunagi otsa. Pidev mänglemine. Mida olen aastate jooksul kuldkalu pidades tähele pannud, et neil on vaja sõpra. Kunagi algusajal oli mul kuldkala, kes kasvas 25 cm suuruseks ja samas akvas mõned mollid (siis ei teadnud, et neid pole mõistlik koos pidada, kuna üks külma-, teine soojaveekala). Üks emane molli kasvas tema kõrval hiidmõõtu - 8-9 cm (pole varem ega hiljem nii suurt näinud) ning nemad olid omavahel küll tohutult suured sõbrad. Kui üks eemal, siis teine kerges paanikas ja otsis ta kohe üles. See tugev sõprus oli neil vastastikune. Kui emane molli suri selle tagajärjel, et järjekordsed pojad ei tulnud välja, siis läks vaid päev mööda, mil kuldkala järgi läks. Sarnane olukord on ka hiljem olnud, kui 2 erinevat liiki kuldkala kiindusid teineteisesse ja kui üks suri (oli pisukese puudega), siis teine läks samal päeval järgi. Vot selline sõprus ja kiindumus.
Ka praegu on mul üks akva kuldkalade ja ancsistrustega ning õhtutundidel kodus olles, on nende mänglevat liikumist akvas päris mõnus vaadata. Kui oled hoolas, vahetad vett, nagu vaja, toidad piisavalt, mitte üle, siis on Sul nendest kaladest vaid rõõmu. Minu kuldkalad on nagu "notsud", kui süüa annan - käib päris tõsine matsutamine veepinnal toitu ahmides