foorum.akvarist.ee

Tere. Sai ostetud 240l akvaarium. Plaanis oli võtta sinna guraamid. Palju sellisesse neid tohib võtta? Kas nad väga kapriised kalad?

Guraamisid on iseenesest üsna erinevaid - suuruse ja iseloomu mõttes. Mõnede jaoks võib su akva liiga väikegi olla. Aga üldine reegel peaks olema, et nende isased on territoriaalsed ja ei taha hästi ühte akvaariumisse ära mahtuda kui emased mängus on. Ka emased võivad korralikult peksa saada kui mullipesa on valmis ehitatud ja koetud. Isane kaitseb pesa ka emaste eest. Sageli tulebki emased pärast kudemist akvaariumist eemaldada. Julge võiks vist olla ainult 1 isane + 1-2 emast koosluse suhtes ja siis tuleb ka kudemise ajal olukorda jälgida. Selles mõttes ilmselt mingit suuremat guraamide kolooniat sul oma akvasse tekitada ei õnnestu. Teised kalad peaks ka pesast aupaklikus kauguses hoidma. Aga see on vist ainult pesaehituse ja kudemise ajal nii. Muidu nad väga ei peaks kaklema ja peaks üsna rahumeelsed olema. Guraamisid peetakse sageli seltskondlikes akvaariumides, kus ei tohiks ainult niitidest kiskujaid olla.

Guraamide puhul peaks olema ühe isase kohta mitu emast. Siis pole märkimisväärset kakelungi oodata.
Minul on neli pärlguraamit, vist on kõik emased, üsna ilmetu välimusega ja võib öelda küll ,et sobivad ühisakvaariumis pidada. Kusjuures üks pisike mõõksaba harrastab guraamide nokkimist, üldsegi mitte pahatahtlikult ja guraame see ei paista häirivat.
Heameelega tooks lisaks ka mõned kirkamad guraamid,kuid profiili järgi tunduvad nad üldjuhul üsnagi nõudlikud...
Foorumlased võiks oma kogemustest soovitada karedasse ja kõrge ph-ga vette mõnd guraamitõugu.

Kardan, et guraamide puhul ühele isasele mitu emast süsteem ei aita. Neil ei ole nagu eluspoegijatel, et isased tüütavad emased surnuks kui huviobjektid ei vahetu. Isastelt guraamidelt saavad põhimõtteliselt tappa kõik, keda isane mullipesale ja marjale ohtlikuks peab.

Pigem võiks abi olla sellest, et akvaarium on suur ja taimede ja objektidega hästi liigendatud ja siis tekib isastel territooriumitunnetus, mis ei ole kogu akvaarium. Väiksemat kasvu guraamiliikidega, kes on vist ka rahumeelsemat sorti, võiks 240l akvas isegi toimida ja võib rohkem kui ühte isast proovida aga eks see on vist selline vedamise värk - mõnikord toimib mõnikord mitte.

Pärlguraamid pidada ühed rahumeelsemad olema kuigi väidetavalt üsna nõudlikud vee kvaliteedi suhtes. Emased ei peaks guraamidel eriti agressiivsed olema. Kuigi arvestades seda, mida emaste bettade kohta (ühed labürintkalad kõik) netist vahel lugeda võib siis ei või iial teada.

Samas need on vist sellised üldised põhimõtted. Mõnedel inimestel on väidetavalt õnnestunud ka mitut isast bettat ühes akvaariumis pidada. Küllap saab ka guraamisid kui veab. Soovitada ei julgeks.

Kuna järglaste eesmärgiga neid pidama ei hakkaks, kas ainult emaseid panna ei saaks?
Lisaks kas dwarfide ja tavaliste vahe ongi ainult kasv või midagi veel?

Dront kirjutab, et temal on pärlguraamidega võimalik. Internetiavarustel kirjutatakse, et ei saa emaseid ka pundis pidada. Poodides nad ju siiski reeglina suures pundis koos - ilmselt ei teki oma territooriumi võimalust. Mine võta kinni. Ilmselt rahumeelsematega mingitel tingimustel saab. Mina läheneks neile siiski nagu bettadele ja ei üritaks.

Väikeste ja suurte välimused on ju värvide mõttes üsna erinevad. Iseloomudki ühisakvaariumis ilmselt erinevad. Suuremad on jõulisemad.

Kääbusniitkalade (Colisa lalia) puhul kirjutati varem palju ka sellest, et poodide omadest on suur osa "dwarf gourami disease" viirusega nakatatud. Surevad paari-kolme kuuga. Räägiti ka sellest kuidas farmides kalad ainult hormoonide ja antibiootikumide peal elus püsivad. Ei soovitatud üldse poodidest osta vaid kaasakvaristide käest, kes ise kasvatavad. Eesmärk oli boikoteerida farmide tootjaid, et nad midagi ette võtaks. Ei oska midagi praegusest olukorrast arvata. Võib-olla on tänapäeval olukord leevenenud.
Mul ei pidanud endalgi aastaid tagasi üks üle paari kuu (äkki proovisin isegi kaks korda) aga ma seda viiruse arvele ei kirjutaks. Ei ole kindel, et ise kõik hästi tegin. Kindlasti polnud see nitritite probleem.

Poodides on noored kalad, probleem tekib kui kalad saavad täiskasvanuks ja tekivad soo edasiandmise vajadused/tunded. Siiski ei välista erandeid.

Poodides on tiigerbarbused ka pundis koos,aga niikui koju tood läheb tapmiseks.