Aegajalt läheb lalia millegipärast hoogu jah.
Siis võib jälle pikem paus tulla.
Üldiselt on kõige kiirem, kergem ja valutum järmine tegevustik.
Isane ehitab mullipesa ja üritab emast ära rääkida. Kui see õnnestub, siis pigistab ta viimasest marja portsude kaupa välja ja annab seejärel pisut peksa. See juhtub enamasti õhtutundidel.
Seejärel võiks selle pesa (nii akvaariumisisese kui ka -välise kodurahu huvides) kogu täiega mingi peenikese vooliku abil kugugi nõusse imeda.
Topsi, kausikesse vms.
Selle nõu võiks jätta sinnasamasse akvaariumisse hulpima.
Lalia mari koorub umbes ööpäeva pärast. Sõltuvalt temperatuurist ja vee muudest näitudest võib see aeg natuke varieeruda, kuid elu on näidanud, et hiljemalt 36 tundi peale marja heitmist on vastsed sealt ka koorunud.
Mina olen lisanud sinna marjanõusse ka pisut destilleeritud vett, et veekaredust alla võtta ja koorumist hõlbustada. Samuti paar tera kaaliumpermanganaati, kuigi lalia puhul pole see oluline (lalia marja koorumise aeg on võrreldes enamiku teiste kaledega väga lühike).
Seejärel tuleks juba vaadata, mis nende maimudega edasi ette võtta.
Soovitavalt võiks olla siis muidugi mõni väiksem maimukast. Vesi peab olema hea kvaliteediga ja kindlasti soe.
Mõned esimesed päevad toituvad vastsed nn yolk-sackist ja on väheaktiivsed.
Seejärel tuleks neile aga hakata juba midagi ette andma. Kena oleks visata sinna kasti mõni taimenutsakas (java moss oleks väga hea) ja nädal aega toita eelmistes artiklites mainitud infusooridega.
Seejärel võib rahulikult minna üle artemiaga toitmisele.
Need nõuanded pärinevad omast kogemusest. Kindlasti saab ka teistmoodi
Parimat,
Tiff