Kui tahad vette ravimeid või fishtamine lisada, siis samal ajal ei soovita sütt kasutada, sest see võtab veest ravimi ja vitamiinid välja.
Guraamid on labürintkalad ja käivadki veepinnalt õhku võtmas.
Colisa lalia on samuti labürintkala? Sa kirjutasid lalio, kas see on midagi muud?
Hapnikusisaldust saab O2 testiga mõõta. Hapnikutase võib langeda, kui akvaariumis on liiga palju kalu, liiga palju saasta või kui veepind on täis kasvanud või ei liigu.
Hapniku omastamist võivad takistada nii haigused kui ka kehv vesi.
Vee temperatuuri tõstmine võib vähendada vee hapnikusisaldust, kuid 25C ja 28C vahe ei ole nii suur.
Hapnikusisaldust saab tõsta vesinikperoksiidiga, just eile proovisin tühjas akvaariumis ja toimis. Kaladega akvaariumis pole katsetanud.
Seega:
1. Hapnikupuudus ei ole su akvaariumiprobleemide allikas, aga võib kaasneda, kui akvaarium on ülerahvastatud, saastunud või puudub piisav pinnaagitatsioon (vesi ei liigu). Samas võib hapnikusisaldus korras olla, kuid kalad ei saa seda veest kätte ning hapnikusisalduse suurendamine on abiks.
2. Mina oleksin esimese asjana püüdnud teha kõik vajalikud vee testid.
Millised testid sa tegid? pH, NH3/NH4, NO3, NO2, KH, GH. O2 testi sul arvatavasti ei ole, aga seda pole ka vaja.
3. Kui vesi on kehv, siis teinud veevahetuse ja kui vaja, siis ka 50%, et vesi korda saada. Kehva vee sees ravimine on äärmus, kui mingil põhjusel ei saa vett vahetada.
4. Kui õhku ahmivad ning lõpused käivad kiirelt ka kaladel, kes ei ole labürintkalad, siis tuleb vee pind vabastada ja suurendada pinna liikumist, teha väike veevahetus (hapnikurikka vee vastu). Võid lisada ka peenikeste mullidega õhukivi (+voolik+õhupump).
5. Kui haiguse põhjused on kõrvaldatud, siis tagajärgedega võitlema: olenevalt sümptomitest kas bakterite/seentega võitlema või parasiitidega.
Siin on erinevaid variante.
6. Uimede lõhenemise puhul on tõesti oht, et tekib bakterinfektsioon või seened. Uimed lõhenevad tavaliselt ikkagi kehva vee tõttu.
Ühest teisest teemast leidsin, et su akvaariumis on:
Tsiteeri:
mõõksabad, guramid, laliod, botia clounid, neoonid, ansistrused, ja laternad - kõiki on paar, v.a neoone. Ja üks barbos.
mõõksabad söövad hea meelega pinnalt proteiinikilet, guraamid ja laliad käivad regulaarselt pinnal, botiad ja neoonid pinnal vist ei käi ning on vist üsna tundlikud, ancistruste uimed on tundlikud ja pinnal nad ei käi (tavaliselt), kuigi võivad minna ka veepinnast kõrgemale toitu jahtima või liikuma. Latern - mingi kuldkala? Uimed on samuti õrnad, barbusega sama nali.
Millistel kaladel on uimed katkised või tumedate servadega? Kas mõnel kalal on kehal või uimedel valgeid täpikesi?
Sul on alustav/noor akvaarium? Millised on NO2 ja NO3 näitajad?
Nii muuseas öelduna, tundub et sul on üsna värske akvaarium ja praeguseks liiga palju rahvast!
Kas põhi on sodist puhas?
Millised on su kraanivee parameetrid?
Kui kasutad lakmuspaberitega teste, siis kas best before kuupäev on läbi ja millal testid kasutusele võtsid?