foorum.akvarist.ee

Tere!

Probleem siis selline. Täna hommiku nägin ühte oma väikest harjasnina akvaariumi põhjas, kus üks guppy üritas teda süüa. Samuti minu suureks üllatuseks nägin ma ka ühte suurt harjasnina põhjas surnuna. Just eile õhtu olid kalad elus ja ringi ujumas, mingeid probleeme neil ei tundunud olevat. Ka üks guppy ujub nina põhjas ringi, nagu ei jõuaks ennast ülesse tõusta, kõht punnis.

1. akvaariumi mahutavus liitrites : umbes 90-95 L
2. akvaariumis olevad seadmed (filter, soojendi, lisa-CO2 jms.) : Jäger 3602 Aquarium Heater 60 L (teeb töö ära, kuigi peaks võimsama ostma)
3. veevahetuste intervall (e. kui tihti toimuvad veevahetused), vahetatava vee kogus ja viimase veevahetuse aeg ja vahetatud vee kogus: Kuna akva alles käivitub ennast ja kalad sees, siis umbes 1 x 1-2 päeva tagant. Kogus oleneb vajadusest.. Viimati vahetatud 30 min tagasi umbes 50%
4. temperatuur ja võimalusel ph, kh ja no3 tasemed : temp. 25,
Tasemed enne vee vahetust :

pH 7,8
NH4 0,6
NO2 0,2
NO3 0,5-1

Peale vee vahetust

pH 7,8
NH4 0,2
NO2 0,05
NO3 <0,01


5. kalade kooslus (kui palju, mis liiki) . 5 guppit, 1 harjasnina, 1 betta


Vees kasutan ainult Stabilization System baktereid ja Acclimol'i

Nägin ka, et viimane harjasnina hakkas väga veidralt käituma, nagu ei jõuaks enam ujuda. Panin kiiresti soolavette koos teise guppiga, kellel nina põhjas ja loodan, et asi pole liiga hilja.

Tean, et akvaarium alles töötab ennast sisse, aga vee näidud ei ole küll nii hullud, et harjasninadele midagi teha. Eelmises akvaariumis 2 suuremat elasid üle igasuguse jama probleemideta.
Mul saab mõistus otsa, et aru saada, miks see juhtub.

Samuti umbes 5 päeva tagasi, kui olid mingid teod sees, siis need ka surid väga kiiresti millegi pärast ja need on teod.

Kui kellelgi on mingeid ideid, palun andke teada, kuna minul on mõistus otsas.

Guppi ise ei taha eriti süüa, natukene nokitsesid ja vahetevahel käivad pinnapeal ujumas.

_________________
95L akva 4 barbus tetrazona, 4 barbus nigrofasciatus, 2 ancistrus
2 Megalechis thoracata

Minul ka alustav akva ja ka surid paljud kalad, ega muud polegi teha kui vett vahetada. Nüüd kalad paranenud ja asi korras. Harjasnina ei tohi soola vette panna nagu mina olen aru saanud. Eluspoegijad elavad selle üle aga harjasnina mitte. Pole küll spetsialist aga nii olen aru saanud.

Vabandust, ma panin ainult selle guppy sinna soolavette, kuna olen kuulnud, et neid ka niimoodi ravitakse. Antsudega ma pole kindel kas tohib või mitte. Antsuga on see, et on näha, er vaeseke piinleb, aga ma ei oska midagi teha. Ta keha liigub nagu tal oleks krambid ja üritab küll klaasi küljes ülesse minna, aga ei jõua. Teised guppid siiamaani ja betta tunduvad korras olevat.
Äkki see on lihtsalt akva käivitamise pärast?
Eelmisest akvaariumist kust sain äkki liiga nõrgad?

_________________
95L akva 4 barbus tetrazona, 4 barbus nigrofasciatus, 2 ancistrus
2 Megalechis thoracata

Võiksid panna sisse midagi Seachem Prime sarnast, mis teeb ammoniaagi ja nitriti vees kaladele ohutuks. Siis on kindel et kalad ei sure akvaariumi käivitamise pärast.

Eks ma pean vist jah selle Prime'i tooma ja lisama. Söögiisu ka kaladel pole peaaegu üldse, peale betta ja temal ka võrreldes tavapäraseda väga väike söögiisu

_________________
95L akva 4 barbus tetrazona, 4 barbus nigrofasciatus, 2 ancistrus
2 Megalechis thoracata

Ma ei usu, et asi veega seotud on , kuna testid on koguaeg peaaegu korras. Mitte midagi jubedat .
Võib-olla tuli mingi haigus kaasa esimeste kaladega, kes ma sain?

Kas kellelgi tõesti pole mingit ideed mis olla võib, kuna jama läheb aina edasi.

_________________
95L akva 4 barbus tetrazona, 4 barbus nigrofasciatus, 2 ancistrus
2 Megalechis thoracata

Räägi /kirjuta nüüd natuke sellest mis järjekorras, kus, millal ja mis toimus,
hetkel on jutt natuke segane.
Akva uus või kasutatud?
Kalad millal lisatud, kus eelnevalt kasvasid/elasid?
CO2 seade?
Võib olla tegemist nii haigusega kui ka vee kvaliteediga - just nende parameetritega mida tava (lämmastiku ühendi) testid ei näita; Näiteks: tigude kiire surm => karedus; vase sisaldus; akva pesu/desinfitseerimis aine jäägid; hapniku puudus (CO2 liigne gaasitamine) lõpuks mingi viiruslik nakkus. Need kõik ainult oletused
Kuna tegelikku põhjust kuskilt välja ei paista siis juhiseid tegutsemiseks küll hetkel anda ei oska

Akva tal kasutaud, ehk minu vana akva, ennem akva ära andmist elutsesid seal guppyd, betta ja õunakad edukalt ja olid ilusad terved. Vase sisaldus vees vb olle see tigude killer, co2 seadet tal pole. Tekib küsimus millega akvat pesti.

_________________
80+50 kooslus 1050l/h
60L ekepimentaal bassein 600l/h välisfilter ja led valgus

Filtrit ei ole, nagu ma aru saan?

Filter seal igati olemas Eheim 2008 oli vist nimi.

_________________
80+50 kooslus 1050l/h
60L ekepimentaal bassein 600l/h välisfilter ja led valgus

Nagu lokuta ytles, akva oli ennem tema oma.
Betta ja paar guppit sai kohe sisse pandud, kuna need anti kohe kaasa. Järgmine päev saadi teada oleva uhina pärast paar guppit ja skaalarit juurde ostetud.
Mingit co2-te pole. Filter eheim 2008.
Akva pesuks ainult nustiku karedam pool, mingeid kemikaale selleks ei kasuta.
Kui alguses akva sai tööle pandud, surid teod kohe, kalad ise õnnelikud. Paari päeva pärast hakkasid gupid veepinna lähedal parves koos ujuma voi seisma päris tihti. Guppidel ja betal kadus natukene uimede juurest värvi (läbipaistvaks), harva sygasid gupid ennast ka vastu pohja. Antsudel oli koik korras. Guppidel lopuste alt läks natkene punaseks. Moni tigu sai uuesti prooviks pandud kes mone tunni jooksul surid. Kuna akva alles kaivitus olid moned testid korged (Nh4, NO2), mille sai aga kontrolli alla. Guppid ujusid veepinna juures harva ja koik tundus kenasti minevat kuni oosel suri ants ja samal päev 2 teist antsu. Yks guppy elab nyyd päev aega ninaga vastu pohja ja muid tunnusmärke pole. Betta, 2 guppit ja 2 antsu lokutaalt, teised kalakesest. (betta ja 2 guppit tuli akvaga). (koik see juhtunud umbes nädala aja jooksul.
Ainuke asi mida kasut nagu juba öeldud on bakterid ja acclimol.
Rohkem infot ei suuda ma välja moelda.
Antsud ise surid ainult 3 päevaga umbes.
Skaalarid, kes elasid samas vees umbes 3 päeva ja sai ära antud, nendel uutes akvaariumites kõik korras, mingeid haiguse tunnusmärke pole.
Samuti beta sööb vähem ja guppid mine pandud toitu üldse ei muutu, ainult söövad taimedelt midagi. Kas on tõesti võimalik, et kraanivesi nii jube? (ei oska muud välja mõelda). Lokuta ise elab minust kahe trammipeatuse kaugusel ja tema kraanivesi on alati sobinud.

_________________
95L akva 4 barbus tetrazona, 4 barbus nigrofasciatus, 2 ancistrus
2 Megalechis thoracata

23ndal märtsil saadi kiiresti tänu ühele ribatestile, mis anti näha ka vee kareduse mõõte. Kuna ma spets kemikaale ei kasuta, siis peaks see preagugi sama olema.

Gh >14d
Kh 6 voi 10d , pole 100% kindel
Cl2 mg/l 0

_________________
95L akva 4 barbus tetrazona, 4 barbus nigrofasciatus, 2 ancistrus
2 Megalechis thoracata

Samuti on akvas ka taimi, mis peaksid rauda kasutama ja ära filtreerima.

_________________
95L akva 4 barbus tetrazona, 4 barbus nigrofasciatus, 2 ancistrus
2 Megalechis thoracata

Nüüd vähemalt minu jaoks pilt väheke selgem. Pole sellel veel seal Koplis midagi viga. Diagnoosiks paneks hiljem sissetoodud kalad - soovitaks teha laia spektriga antibioootikumi kuuri (näit eSH 2000, toimib üllatavalt hästi, ainult kasutusjuhendit loe originaalis, tõlkes on osa olulist infot puudu). Võtab asja kontrolli alla kuigi hiljem võib esineda veel "kummalisi" surmajuhtumeid. Tegu on ilmselt mingi "uuema batsilliga" mis tava olukorras välja ei löö aga stressi tõttu võib asi kontrolli alt väljuda.

Kõige suurem tõenäosus, et asi ikkagi "alustava akvaariumi sündroomis". NH4 ja NO2 olid enne veevahetust ohtlikult kõrged. Kõige kindlamaks tõendiks kehva veekvaliteedi kohta on tigude suremine, kuna nemad on päris tundlikud. Paljude inimeste jaoks on teod akvaariumis indikaatoriks, kui vees midagi korrast ära on. Kaladest tavaliselt nii ruttu aru ei saa. Tigudele ei hakka külge ka kalade haigused, mis iganes seal siis olla võiks.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee