foorum.akvarist.ee

Tere,

kuna lapsepõlvekodus olid kalad, siis otsustasime ka endale akva soetada. Vanematelt nõu küsides tuli kaasa vaid üks soovitus - vaata, et kalad omavahel sobiksid, ülejäänu pidavat lihtne olema. Olgu öeldud, et nemad tegid kord kuus täisveevahetuse, koos akvaariumi, põhja, ning dekoratsioonide puhastamisega ning kalad elasid rõõmsalt

Nii sai siis nädal tagasi koju toodud 80 l akvaarium kaanega, valgustus 15W/830 (ei jaga nendest numbritest midagi aga valgus on tugev). Põhjaks tõime Toilast siledaid kive ning kiviklibu (keetsin neid ning dekoratsioone 2 tundi). Ostetud sai filter kuni 150l akva jaoks koos õhupumbaga.
Jätsin veega täidetud akva seisma kaheks päevaks ning kalade sissetoomise hommikul panin sisse ka bakterikultuuriga immutatud filtri, taimed, konditsioneeri ning ühe korraga kõik kalad

Kaladeks - 5 neooni, 3 isast guppit, 2 emast kukekest (betta?) kaks rahulikku punast mustade uimedega kala, 2 klaasipuhastajat ning üks põhjakoristaja. Taimedeks üks anubis ning üks kergesti kasvatatav taim veel (nime ei tea).

Kõik oli paar päeva ok - siis tekkis akva põhja läbipaistev ollus, eile avastasin kaladelt valged täpid ja ühe poollagunenud surnud klaasipuhastaja. Täna peale tööd avastasin ühe surnud neooni. Eile tegin veevahetuse 1/3 ulatuses. Guppid on läinud hulluks, ujuvad hullumeelset ringi ning kratsivad endid vastu kive - näha on, et neil on väga paha olla.

Lähen nüüd poodi kaladele ravimit, taimi (saan aru, et need 2 ei suuda jääkaineid kõrvaldada?) ja veetestreid ostma. Tean, et tegin alustades mitu viga (oleks ma vaid selle foorumi enne avastanud ), kuid mida saaksin praegu olukorra parandamiseks teha? Kas suurendama veevahetuse hulka? Kui palju ja kui tihti? Kas põhja sifoonimisest oleks praegu kasu või pigem bakteritele halb (põhi must - ollus+väljaheited) või peaks kõik täisesti ära pesema? Kas killerteod aitaksid või peaks nendega ootama kuni olukord paraneb?

Palun väga abi sest mure on suur

Veevahetus on ainus mis koheselt aidata saab ja võimalikult suures koguses. Aga ma ei mõista mis ollus sul sinna tekkis? Millega täpsemalt see filter immutatud oli? Mina pole kordagi mingeid sodisi akvasse ega filtrisse toppinud ja probleeme pole olnud.
Kas akva ikka korralikult desinfitseeritud sai?

_________________
200l ja 65l.

Kivid ja dekoratsioonid said keedetud. Akvaariumit ise dusist kuuma veega pestud ning keeve veega üle kallatud, vot ei teagi kas see oli piisav.
Ollus selline läbipaistev lögane tatt, kui vett liigutada siis eraldub selliste limakiududena (kirjeldus on rõve aga reaalne olukord veel jubedam
Bakterid olid filtristarteri nime all, oli vist Tetra firma oma, midagi täpsemalt öelda ei oska, sest viskasin pakendi minema. Poest öeldi, et alustavale akvale vaja

Vaheta võimalikult suur osa veest ja proovi võimalikult palju seda sodi kätte saada. Vett soovitaksin ma vahetada algul paar korda nädalas umbes 20% ja kui akva juba sisse töötanud on siis kord nädalas. Mitte kogu vesi kord kuus. Ei tea kas see seda löga seletab aga võiksid oma kive äädikaga kontrollida (tilgutad paar tilka peale ja kui kihisema hakkab ei sobi need kivid).

_________________
200l ja 65l.

Tundub kirjelduse põhjal mannatera haigus, mis tingitud liigsest kiirusest akva sissetöötamisega. Muidugi siin kohal kindlalt diagnoosi ei pane enne pilte nägemata ja ära palun enne ichi ravima hakka kui piltidega selgeks tehtud, mis haigusega tegu. Kui haigus ainult guppydel siis püüaks nad välja ja teeks eutanaasia. Ega kui ich on siis suurt pääsemist võimalust pole.

Kindlasti pead tegema veevahetuse koos konditsiobeeriga vähemalt 50%. Kogu see olluse proovi ära sifoonida, isegi kui läheb üle 50%. Sul nii alustav akva, et seal mingeid bakteri kadusid ei karda loota.
Surnud kalad eemalda koheselt. Homme uus päev vaatame palju päästa õnnestub. Aga need kaod ei tundu olevat viimased...

kirjutasin pika teksti, ning lihtsalt kadus ära aga noh, eks ma trükin siis uuesti

praeguseks tegin nii:

vahetasin 50% vett, sifoonisin põhja, päris korralikult kätte ei saanud aga midagi siiski (tundub, et põhja valik ei ole kõige parem. Pealmised kivid veidi suured, seega igasugune jama koguneb nende vahele). Lisasin kaks taime ning panin ravimi (müüjaga arutades, arvas jah, et ich), loodan, et ravimi panemisega siis midagi veel hullemaks ei teinud .

tegin ka veetestid (ribatestid, nüüd loen, et tilgatestid täpsemad) enne ja pärast veevahetust:
Cl2 0mg/l
NO3 10mg/l
NO2 0,5 ja peale veevahetust 0 mg/l
pH enne 6,7 ja pärast 8,0

Mis näitajad ja kui olulised on GH ja KH ja mida tähendab värvitabelis >21*d (tärn peaks olema siis kraadi tähis)?

Praeguseks on surnud ka teine neoon, samas nemad oli ka kõige rohkem täpilised, äkki jäi abi lihtsalt hiljaks. Täpiline on ka üks klaasipuhastaja, bettad on puhtad, guppidel üksikud täpid sabadel ja põhjakoristaja peidab ennast ära aga tundub, et tema ka puhas.

Oh, loodan, et saab ikka veel korda

pilt täppidega e. haigest kalast, väga udune aga ehk saab aimu

ja siin pilt lögast, praegu kiht väike. Sifoonimise ja vee vahetusega tuli kivide küljest lahti

Jah, akva käivitamisega oled pisut hoogu läinud ja rabistades tegutsenud. Täiesti tuttav tunne, sest olen algselt isegi samalaadselt tegutsenud. Hea oleks kui oleksid pannud siia üldise foto kogu oma akva seisust. Nii akvapõhja foto järgi vaadates tundub see bakteriaalse puhanguna kuid ehk oskab keegi asjatundlikum seda kommenteerida.

Merekivikestest akvasse põhja ehitamine polnud vast kõige parem lahend. Üks asi on poetada akvasse dekoratsiooniks paar merekivikest (siingi peaks olema tähelepanelik) kuid hoopis teine asi on teha seda hulgi. Kivikeste keetmine ei pruukinud kivikesi üldsegi akva jaoks sobilikumaks muuta, st. see suurt ei aidanud. Pigem oleks võinud osta peenikest kruusa kas ehituspoest (odavam) või akvapoest (kallim) ja selle kruusa siis mitmel korral väga hoolikalt kuuma vee all läbi pesnud. Mina näiteks akva käivitamisel tegin nii, ei keetnudki seda kruusa ja polnud mitte mingit probleemi. Vesi oli puhas ja ilus ning ollusevaba.

Alustavasse akvasse panid liiga palju kalu, 15 kala on hirm palju. Täiesti oleks piisanud väikeste parvekalade puhul algatuseks 5-6tk või siis üksikute puhul ainult ühest (betta). Killertigudega pole sul midagi teha sest need teod söövad teisi tigusid. Pigem pead sa vähendama ja harvendama oma kalade kooslust. Ma ikka ja jälle mõtlen et miks võetakse alati alustavasse akvasse neoone (ma isegi tegin seda edutult). Neoon on nagu mingi punane rätik akvaristile, alati soovitakse neid õrnakesi võimalikult kohe ja palju oma akvasse. Täiesti on võimalik et needsamad õrnad ja tundlikud neoonid päästsid sul alustavas veel tasakaalutus akvas lahti mannateratõve mis nüüd on kandunud üle pea et kõikidele kaladele. Kirjutasid et sul on "klaasipuhastajast" ja "põhjakoristajast" kalad. Kas mõtlesid nende all oto ja corydoras või mingeid teisi kalu? Hea oleks kui akvaristina teaksid täpselt oma kalade nime või kui tõesti ei tea siis riputaksid siin portaalis üles kalade fotod. Teised akvaristid saaksid siis sind kalatuvastamisel aidata. Läbi selle oleksid sa teadlikum oma kaladest, see teadlikus aga aitaks sind oma kalade puhul olla tugevama ettevalmistusega ning tagada kaladele elukvaliteet.

Taimi on sul akvas vähevõitu, peaks ikka rohkem olema. Kui mina alustasin akvaga siis oli minu akvas ~10 taime. Muidugi on alati olemas võimalus et kõik taimed ei kohanegi sinu akvas ja surevad välja (minul surid). Siis tuleks lisaks muretseda juurde taimi. Üheks "väikeseks kavaluseks" oleks see et alustavasse akvasse võiks muretseda põhiliselt kiirekasvulisi taimi, saaksid akva kindlamalt tasakaalu. Mina alguses seda ei teadnud ja muretsesin akvasse põhiliselt aeglasekasvulisi taimi. Iganädalasi või ülenädalasi (mina teen) veevahetusi ei tasuks unustada ning järgida selle puhul järjekindlalt veevahetuste graafikut.

Antud olukorras tegutseksin mina järgnevalt (lihtsalt näide).
1. Eraldaksin koheselt haiged ja veel terved kalad. Täielik ravikuur nii haigetele kui tervetele.
2. Alustaksin täiesti uuesti akva käivitusega. Kindluse ja teadmise mõttes testiksin neid merekive äädikaga et näha kas neile peale valatud äädikas tekitab kihisemist ja mullitamist. Kui tekitab siis need kivikesed ei kõlba. Tegelikult ma loobuksin nendest merekivikestest ja ostaksin sobiva kruusa ehituspoest. Vaataksin kriitilise pilguga üle kõik dekoratsioonid. Kõik mis on seotud merega ma kindluse mõttes enam sinna akvasse ei paneks.
3. Desinfitseeriksin (nt. viin jms vahendid) akva ja kõik detailid (filter, soojenduspulk, termomeetr jt).
4. Puhastaksin ja loputaksin üle taimed. Kui taimed on nigelavõitu siis viskaksin minema ja muretseksin uued.

Kui sa ülalmainitult ei soovi tegutseda siis puhasta ära akvapõhi, jooksva kuuma vee all dekoratsioonid (ei pruugi alati aidata) ja kogu filter ning vaheta välja 75% või veel rohkem veest. Sul pole akvas hetkel eriliselt kasulikke baktereid. Kuid need merelised kivikesed testiksin ma ikkagi üle. Mina neid merekive oma akvas ei kasutaks ega usaldaks. Ja igasuguste üles korjatud oksakeste ja juurikatega peaks ka olema vägagi ettevaatlik.

Kas ul on akvas mingeid oksakesi või juurikaid?

Hetkel on sinu akva kõikide ebameeldivate sündmuste kogusumma, kõik kalad on sattunud "veteväljade surmatsooni" ning kõikide eelduste kohaselt pääsevad sealt eluga ainult väga vähesed õnnelikud kui sedagi. Algselt heade mõtetega planeeritud akva on muutunud viitsütikuga "veekirstuks".

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Tere,

anna endast ka siis märku. Tundub, et hetkesisuga on asi lahenemas - rohkem kadusid olnud ei ole, kalad toimetavad rahulikult ning täpid on kadumas.
Samuti on kadunud ollus, põhi on puhas.

Kolmel esimesel päeval tegin 50% veevahetusi, edaspidi 50% veevahetus ülepäeviti. Jätkub ravikuur. Nüüd olen andnud ka süüa, söövad isuga.

Ravikuuri tagajärjel on kõdunema hakanud üks õrnema lehega taim, kas peaksin laikudega lehed ära korjama või las olla?

Aitäh vastanutele

Korja parem ära need rohkem kahjustunud taimelehed, nii kui nii mädanevad ära. Seda pidi ikka ette tulema et ravikuuri käigus saavad pihta õrnalehelised akvataimed. Mõnel akvaristil viskavad taimed maha kõik lehed ja alles jäävad vaid taimevarre rootsud. Hiljem peaks taimed taastuma. Ja kui surebki välja mõni õrnem taimeke eks siis muretsed uued ja elujõulisemad. Peaasi et akva ökosüsteemi jääks piisav kogus taimi.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

juhuslikult vaatasin, et sul seal akvas igasugu kiva
loodan, et oled veendunud nende sobivusest sinna
meie mererannast korjatud kivid on enamasti lubjakivid mis ei ole alati sobivad

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor