foorum.akvarist.ee

ehk lihtsatest vahenditest akvaariumilambi kokkupanek.

Kunagi ammu-ammu (ehk mitmed kuud tagasi) sai ka lastetuppa akvaarium pandud, kuhu pidi ka kohe-kohe valmis saama eraldi akvaariumilamp. Arusaadavalt lükkus see lambivalmistamise hetk aina edasi ja edasi, kuni ükskord Ottomariga mõtlesime, et peaks ühe hommikupooliku pühendama meisterdamisele.

Lambi valmistamine hakkas peale kolihunnikust vajalike detailide hankimisega. Lõpuks sai välja valitud järgmised asjad:

Spetsiaalselt selle lambi tarbeks on hangitud vaid Philipsi säästulamp. Ja pool-spetsiaalselt Devi käest vahetatud lambi reflektor (ülejäänud reflektorid peaksid minema uue suurema akvaariumi tarbeks). Muu pildil olev kraam on hangitud katkisest telekast, vanade CD'de kastist, vanast laelambist ja ehitusmaterjalide jääkide hulgast.

Lambi ostmise tarbeks sai tehtud natuke ennetavat uuringut - kuna akvaarium on väike, siis tavalised 18W torud sinna kuidagi peale ei mahu ja seega jäi valikusse vaid säästulamp või hõõglampidest nn. "taimevalgustid". Energia kokkuhoiu tõttu otsustasin esimese kasuks ja käisin spetsiaalselt Effeks'is hankimas "Cool Daylight" tüüpi säästulampi. Tavalised 30-kroonised säästulambid taimedega akvaariumile ei sobi - nende spekter sisaldab väga vähe taimekasvuks vajalikku kiirgust. Spetslamp oli muidugi ka spetsiaalse hinnaga - välja tuli käia umbes 150 krooni.

Lambi valmistamine seisnes põhiliselt lõikamises, saagimises, lihvimises, värvimises ja mõne kruvi keeramises. Mingeis đabloone ja imevidinaid ma ei kasutanud. Tööriistadest läks vaja plekikääre, tikksaagi, tavalist rauasaagi, akudrelli ja kruvikeerajat. Lisamaterjalidena veel natuke silikooni (see on ju nagunii igal tõelisel akvaristil kapis olemas , tsipa nitrovärvi, tükk läbipaistvat plasti ja juhtmete isoleerimiseks rüüsi.

Peale 4-5 tunnist meisterdamist sai asi valmis ja näeb pealtpoolt selline välja:

Altpoolt aga selline:

Reflektriosa konstruktsioon ei ole veekindlaks tehtud - kuna akvaarium on poollahtist tüüpi siis loodetavasti sinna kondensaatvett ei teki. Oma kogemusele toetudes arvan, et igakord ei ole elektriseadmete kinnisilikoonimine kõige kasulikum tegevus. Veeaurul on kalduvus ka tihendatud kohtadest sisse imbuda, kuid väljumisega tavaliselt on lood kehvemad. Eriti annab see tunda kõikuva temperatuuriga kohtades, kus niiskuskindlat ühendust lahti võttes võib lausa vett välja niriseda. Lahtise konstruktsiooni puhul aurab tekkinud kondentsaatvesi sama kiiresti ära ja muresid ei tohiks tekkida.
Kinnise akvaariumikatte puhul oleks hea valgusti teha kaheosalisena - kogu elektrijuhtmestiku osa võiks jääda ventileeritavasse reflektoritagusesse ruumi ja akvaariumi poole jääv lampide osa võiks olla sellest tihendusega eraldatud. Ilmselt Juwelidel ja teistel valmiskomplektidel ongi see nii lahendatud (?).

Jõudu ja head nuputamist ka teistele isetegijatele.
vanavares(at)hot.ee

Autor: Tõnu Oga